27. aprillil lahkus meie hulgast 92-aastaselt üks Austria rahvusliku liikumise silmapaistvamaid tegelasi Konrad Windisch. Sündinud 1932. aastal Viinis töölisperekonnas, alustas ta oma patriootlikku tegevust noores eas. Tema elu oli kantud rahvusaatest ja meelekindlusest, mis ei vaibunud isegi pärast korduvaid vanglakaristusi ja ühiskondlikku hukkamõistu.
Windischi kokkupuude rahvuslusega algas 1950. aastate lõpus, kui ta liitus mitmete rahvuslike noorteorganisatsioonidega. Ta kuulus noorteliikumise Bund Heimattreuer Jugend (BHJ) ja Arbeitsgemeinschaft Nationaler Jugendbünde Österreichs (ANJÖ) ridadesse, mis mõlemad keelustati 1950. aastate lõpus ametivõimude poolt. 1955. aastal asutas ta ANJÖ ja hiljem liitus Kameradschaftsring Nationaler Jugendbünde (KNJ) organisatsiooniga, kus temast sai peamine eestkõneleja.
1959. aastal mõisteti Windisch rahvusmeelse artikli avaldamise eest kuueks kuuks vangi. Karistusest hoolimata valiti ta uuesti KNJ esimeheks ja ta jätkas oma rahvuslikku tegevust. 1960. aastal mõisteti ta taas vangi, seekord üheksaks kuuks, samal põhjusel.
Pärast reaalkooli pooleli jätmist õppis Windisch trükkaliks ja töötas Austria riiklikus trükikojas, kus ta valiti õpipoiste usaldusmeheks. Hiljem töötas ta tööriistafirmas. Isiklikus elus pühendus ta noorteõpetusele ja perekonnale, olles samal ajal aktiivne oma rahvuslikes veendumustes.
Alates aastast 1963 oli Windisch ajakirja “Kommentare zum Zeitgeschehen” toimetaja. See väljaanne oli Austria parempoolse erakonna Arbeitsgemeinschaft für (demokratische) Politik (AfP) häälekandja. AfP kongressidel oli Windisch sagedane esineja ning tema kirjutised ja kõned pälvisid tihti avalikkuse tähelepanu oma radikaalsete vaadetega.
Windisch tõusis hoolimata kohtuprotsessidest Austria rahvusliku liikumise üheks keskseks figuuriks. Ta oli mitmete rahvuslike aktivistide, näiteks Stefan Magneti ja Michael Scharfmülleri poliitiline mentor. Nende juhitud meediaprojektid, nagu Scharfmülleri “Info-DIREKT”, on jätkanud Windischi ideede levitamist.
Windischi kaasvõitlejad ja järgijad avaldasid tema surma puhul lähedastele kaastunnet. “Info-DIREKT” avaldas esimese järelehüüde, mida jagas ka identiteediliikumise juht Martin Sellner. Järelehüüdes väljendati nördimust Windischi kohtulike karistuste üle, rõhutades, et tema rahvuslikud vaated olid alati väljendatud rahumeelse poliitilise tegevuse kaudu. Järelehüüe lõppes lausega “Ta elab edasi oma armastatud rahva hinges!”
Konrad Windischi elu ja tegevus mõjutasid sügavalt Austria rahvuslikku liikumist. Tema elutöö ja pärand on jätkuvalt tuntavad tema järgijate ja nende ettevõtmiste kaudu, mis propageerivad samu vaateid. Windischi elu on näide sellest, kuidas rahvuslik maailmavaade jääb inimeste hinges püsima, hoolimata ühiskondlikust hukkamõistust ja tagakiusust õigussüsteemi poolt.
