Esmaspäev, 13. mai läks ajalukku maailma esimese lüüdi keele grammatika ilmumispäevana. Teose autor Miikul Pahomov on teinud palju selle väikese soome-ugri keele säilitamisele ja päästmise heaks. Tema töö on teetähiseks mitte ainult lüüdi rahvale, vaid ka kõigile, kes väärtustavad väikerahvaste keeli ja kultuure.
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi raamatukogus toimus selle ajaloolise teose pidulik esitlus. Kohal olid nii grammatika autor Miikul Pahomov kui ka projektijuht, MTÜ Hõimulõimede esimees Bogáta Timár. Instituudi läänemeresoome keelte professor Petar Kehayov lausus sissejuhatussõnad, rõhutades sündmuse erakordsust ja lüüdi keele olulisust. Näitleja Viola Pekkanen tutvustas lüüdi laulu- ja itkutraditsiooni.
Lüüdi grammatika valmis tänu hõimurahvaste programmi toetusele. Teose valmimisse panustasid MTÜ Hõimulõimed, Bookmill trükikoda ning Karjala ja Selle Sugukeelte Uurimise Selts (Karjalan ja Sen Sukukielten Tutkimusseura) Soomest. Kõigi nende organisatsioonide koostöö tõi kaasa teose, mis on hindamatu väärtusega nii teadlastele kui ka keelehuvilistele.
Lüüdi grammatika ilmumine on tähtis samm lüüdi keele ja kultuuri säilitamisel. Iga väike rahvus ja nende keel on oluline osa maailma kultuuripärandist. Keele säilitamine tähendab ka kultuuri, traditsioonide ja identiteedi säilitamist. See on eriti tähtis väikerahvaste jaoks, kelle keeled on alatasa väljasuremisohus.
Professor Petar Kehayov rõhutas oma kõnes, et lüüdi keele grammatika ilmumine on suur saavutus mitte ainult lüüdi rahvale, vaid kogu soome-ugri keelte uurimiskogukonnale. See on tunnustus Miikul Pahomovi pühendumusele ja tööle, mis on olnud aastakümneid kestnud protsess.
Miikul Pahomov ei ole pelgalt keeleteadlane. Ta on ka kultuuritöötaja, luuletaja, toimetaja ja aktivist, kes on aastakümneid tegutsenud lüüdi standardkeele ja ortograafia loomise nimel. Tema töö on andnud lüüdi keelele võimaluse elada ja areneda ka tulevikus.
Pahomovi sõnul on lüüdi keele säilitamine oluline ka teistele soome-ugri rahvastele. See näitab, et isegi väike rahvus võib oma keelt ja kultuuri säilitada ning edasi arendada, kui on piisavalt pühendumust ja tuge.
Grammatika on saadaval Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi raamatukogus (Jakobi 2-423) või otse autorilt (kontakt miikul.pahomov@helsinki.fi).
Lüüdi keelt räägib vähem kui 300 inimest Karjala idaosas Äänislinna (Petroskoi) läheduses. Keeleteadlased peavad lüüdi keelt karjala ja vepsa keele vahepealseks astmeks, kuid tänu Pahomovi tööle on lüüdi keel omandanud omaette koha soome-ugri keelte kaardil.
