Handi šamaan, rahvuslik kogukonnaaktivist ja pühapaikade kaitsja Sergei Ketšimov suri 29. aprillil vähki, teatab “7х7”, viidates aktivisti tuttavatele. Ketšimov oli nomaadlik põhjapõdrakasvataja, kes seisis pidevalt vastu naftafirma Surgutneftegaz tegevusele. Ta oli ugrilastest hantide hulgas austatud šamaan ja looduskaitsja, kes võitles kohalike elanike õiguste eest ning püüdis kaitsta oma hõimu põliseid maid, eriti Numto ja Imlori järve, mis on hantide jaoks pühad. Ketšimov oli külanõukogu liige ning tema võitlus naftatööstuse vastu tegi ta tuntuks kogu Handi-Mansimaal.
Ketšimovi võitlus looduse ja kogukonna eest viis selleni, et mees mõisteti 2017. aastal naftaettevõtte ähvardamise eest karistustöödele ning hiljem, 2022. aastal, mõisteti talle kuueks kuuks vabadusekaotus pärast konflikti politseiga. Seejärel algatati tema vastu juurdlus väidetava vägivalla kasutamise tõttu. Ketšimov aga ei andnud järele ning jätkas oma püüdlusi hantide rahvuslike huvide kaitseks.
Tõva ajakirjanik Sajana Monguš jagas, et Ketšimov oli kaotanud oma ainsa poja purjus naftatööliste poolt toime pandud liiklusõnnetuses. Aktivist, kes ise oli tõsiselt haige, jäi sageli ilma vajalikust meditsiinilisest abist, mille tagajärjel tema kannatused pikenesid. Tihti veetis ta päevi haigla ootesaalis, kus teda ei abistatud piisavalt.
“Suri inimene, kelle territooriumil oli üks miljon tonni naftat, nad said temast lõpuks lahti. Kujutage ette, kes ta oleks võinud olla Araabia Ühendemiraatides? Kui midagi sellist seal juhtuks… Tema põhjapõdrad olid hirmul, koerad tapeti. Ta suri kannatustes, talle ei osutatud eriti abi, tihti veetis ta päevi haigla vastuvõtus, kust teda rahva surve all välja tõsteti ja tagasi saadeti. Praegu on naftatööliste käed valla,” kirjutab Sajana Monguš oma Telegrami-kanalil.
Ajakirjanik tsiteerib ka Ketšimovi sotsiaalmeediapostitusi: “Te, naftatöölised, käite elus valesti. Seetõttu karistab teid Jumal. Te eksite, sest tapate Emakest Maad. Ma tahan meie maad säilitada, aga vaadake: meie maa on pahupidi pööratud, ümber keeratud. Peagi ei jää meile enam midagi.”
Ketšimovit mäletatakse kui pühendunud looduskaitsjat ja kogukonna eestvõitlejat, kes püüdis säilitada oma rahva traditsioone ja kultuuripärandit. Tema sotsiaalmeedias jagatud postitustest kumab läbi sügav mure looduse seisundi ning kohaliku kogukonna käekäigu pärast. Kuigi Ketšimov võis olla vaid üks inimene, oli tema panus ühiskonda märkimisväärne ning tema mälestus elab edasi nende hulgas, keda ta julgelt esindas ja kaitses.
Ketšimovi kaotusele reageeris ka üks tema kolleege ja kaasvõitlejaid Edina Csüllögi, kes avaldas järelehüüde ning tõi esile Ketšimovi olulisuse handi kogukonnale ja loodusele. “Nagu on öeldud, kui viimane handi šamaan sureb, siis ei tule rohkem. Sergeist räägiti, et ta on see viimane, kuigi kas ta oli või ei olnud, see polegi tähtis. Tähtis on see, et miski on hääbumas, ja handid kaotasid kellegi väga olulise, kes seisis selgrooga hantide ellujäämise eest. Seisis vastu naftaparunite ahnusele, kaitses loodust, sest ta oli loodusega üks, ta ei eraldunud ennast. Soovin ta lähedastele rahu ja avaldan ta perele kaastunnet. See on väga raske, kui kogukonnast langeb keegi, kellele kõik toetusid. Head teed, Sergei.”