Seni on Eesti valitsus jätnud mulje, et täidab püüdlikult Euroopa Liidu kliimanõudeid ja sel eesmärgil on tugevalt vähendatud ka kodumaist energiatootmist. Nüüd ilmneb, et sellest pole aga kasu, sest Euroopa Liidu poolt Eestile seatud kliimaeesmärkide täitmine on muutunud ebatõenäoliseks. Eesti seisab silmitsi tõsise probleemiga metsanduse ja maakasutuse eesmärkide täitmisel, mille kohaselt peab riik vähendama järsult metsaraiet või maksma suured trahvid.
Senine valitsuse poliitika on keskendunud kodumaise energia tootmise vähendamisele, kuid nüüd seisab riik silmitsi keeruka väljakutsega seoses metsanduse ja maakasutusega. Euroopa Liidu poolt seatud eesmärkide täitmine on osutunud ebatõenäoliseks ning Eesti peab valmistuma mitmesaja miljoni euro suuruseks väljaminekuks, et katta CO2 puudujääki.
Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt peavad riigid, kes ei ole suutnud heidet nõutavas mahus vähendada, puudujäägi hüvitama. See tähendab teistelt Euroopa Liidu riikidelt kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute ostmist. Kuigi ametlikud kokkuvõtted tehakse 2027. aastal, on juba praegu selge, et Eestile seatud eesmärki ei täideta ning Vabariigi Valitsus peab valmistuma mitmesaja miljoni euro suuruseks väljaminekuks.
Euroopa Liidu kliimapoliitika toob seega Eestile märkimisväärse majandusliku koorma. CO2 puudujäägi katmiseks, mille Euroopa Liit nõuab, peab Eesti ilmselt juba 2027. aastal ostma heitmeühikuid, mis võivad riigile maksma minna kuni 280-380 miljonit eurot. Seda summat aitaks vähendada see, kui Eesti loobuks metsaraadamisest suurprojektide käigus ja vähendaks raiemahte. Nii ei ole kliimaministeerium aga nõus tegema.
Eelkõige planeeritakse lähiaastatel raadamistöid Rail Balticu raudtee ja kaitseväe harjutusväljakute ehitamiseks. Rail Balticu tarbeks on vaja lähiaastatel raadata ligikaudu 860 hektarit metsa. Lisaks sellele, kaitseväe keskpolügooni ning Nursipalu, Sirgala ja Soodla harjutusväljakute jaoks on vaja aastatel 2025–2026 kokku raadata umbes 1100 hektarit, vahendab ERR.
Kui riik sooviks järgmisel aastal märkimisväärselt vähem raadama, peaks edasi lükkama või kärpima nende projektide raadamistöid. Arvutuste kohaselt võib Nursipalu harjutusväljaku raadamiste kliimamõju 2025. aastal ulatuda umbes 80 000 tonnini kasvuhoonegaaside heitmeid. Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt, kui Eesti jätkab kõigi praegu kavandatud tegevustega, jääb Euroopa Liidus kokkulepitud kliimaeesmärkide täitmisest puudu vähemalt 5,6 miljonit tonni kasvuhoonegaase. Kui ka teised Euroopa riigid ei suuda süsiniku sidumisega piisavalt hästi hakkama saada, võib puudujääk osutuda veelgi suuremaks.
Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming rõhutas ERR-ile, et ministeerium hindab raiemahu jäävat sel ja järgmisel aastal enam-vähem samale tasemele, nagu see on olnud varasematel aastatel. Keskkonnaagentuuri hinnangul ulatub 2021–2025. aasta keskmine raiemahu maht ligikaudu 10,5 miljoni tihumeetrini. Mõned aastad tagasi käisid avalikud arutelud metsanduse arengukava ja iga-aastase raiemahu üle, kuid need arutelud on nüüdseks suures osas vaibunud.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Eve Suursild aga väitis TV3 uudistele, et soov raiemahtu kiiresti ja palju vähendada võib lühiajaliselt raiemahtu hoopis suurendada, sest metsatööstusel on juba varem kokku lepitud tellimused, mis vajavad täitmist. “Kui me järsult raiemahtu vähendame, võib see kaasa tuua hoopis raiemahu suurenemise,” lausus Suursild.
Euroopa Liidu võimekus täita oma kliimaeesmärke on tervikuna küsimärgi all. Kliimaministeeriumi sõnul on prognooside kohaselt Euroopa Liit pigem suuteline oma eesmärke täitma. Soome keskkonnaministeeriumi vanemnõunik Tuomo Kalliokoski osutab aga ERR-ile, et olukord on ebakindel ning vastupidine tulemus ei ole välistatud.
Eesti seisab esimese suurema kliimaeesmärgi täitmisega, mis keskendub metsade ja rohumaade süsiniku sidumisele, veel kaugel. Tõenäoliselt ei suuda riik seda eesmärki õigeaegselt täita, mis toob kaasa mitmesaja miljoni euro suuruse väljamineku. ERR-i hinnangul võib see väljaminek riigieelarvele 2027. aastal ulatuda lausa 750 miljoni euroni.
