Suurbritannia Cambridge’i ülikooli toetatud Fitzwilliami kunstimuuseum Inglismaal on teinud märkimisväärseid muudatusi ajalooliste maalide tähistustes, kuna on tõstatatud mure “tumedate rahvustunnete” ärakasutamise üle, vahendab The Telegraph.
Muuseum, mis avas oma uksed pärast renoveerimist 15. märtsil, on muutnud püsinäituse galeriide nimetusi, asendades kronoloogilise järjestuse temaatiliste nimetustega nagu “Mehed vaatavad naisi”, “Ränne ja liikumine” ning “Identiteet”. See on tekitanud segadust ja arutelu kunstimaailmas ning meedias.
Kunstimuuseum hoiatab muuseas külastajaid, et maalidel kujutatud Briti maapiirkond võib tekitada “tumedaid rahvustundeid”. Maalid on ümber paigutatud, et muuseum saaks olla “kaasav”. “Kaasamine ja esindatus ei tohiks olla vastuolulised; need peaksid olema rikastavad,” ütles muuseumi direktor Luke Syson.
Näiteks “Looduse” galeriis, kus ripuvad maastikumaalid, hoiatatakse külastajaid rahvusluse eest. “Maastikumaalid on alati olnud seotud rahvusliku identiteediga,” seisab värskel teabekandjal. “Maapiirkondi nähti otsesidemena minevikuga ning seega ka rahvuse tõelise olemuse peegeldusena. Maalid, mis kujutavad lainjaid Inglismaa künkaid või lopsakaid Prantsusmaa põlde, tugevdasid ustavust kodumaale ja uhkust kodumaa üle.”
Üks väljapanekus esitatud maal, Inglise romantilise realismi suuna esindaja John Constable‘i teos “Hampsteadi nõmm”, on märgistatud hoiatusega, et Inglise maapiirkonna maalidel on ka “tume pool”. “Selle rahvustunde esilekutsumise tumedam pool seisneb selles, et antakse mõista, et ainult neil inimestel, kellel on ajalooline side selle maaga, on õigus kuuluda [maale, riiki, kogukonda, rahvusesse vms],” lisatakse.
Constable on tuntud kõige enam Suffolki maapiirkonda kujutavate maalide poolest. Kuigi tema maalid on tänapäeval väga tuntud, ei leidnud nad erilist tunnustust kunstniku eluajal Inglismaal.
Muuseumi uues Identiteedi galeriis teavitatakse külastajaid aga, et jõukate ja ülikonnas istuvate portreedega “saadi olulisi vahendeid valge valitseva klassi sotsiaalse korra tugevdamiseks, jättes vähe ruumi värviliste, töölisklassi või muude marginaliseeritud inimeste kujutamiseks”. Samuti rõhutatakse: “Portreed olid sageli läbi põimitud Briti imperialismi ja transatlantilise orjanduse institutsiooniga”.
Muuseumi direktor Luke Syson selgitab, et uued tähistused pakuvad vaatajatele uusi viise kunsti tõlgendamiseks ja ei sunni peale konkreetseid vaateid. Ta eitab kriitikute süüdistusi muuseumi vasakpoolses kallutatuses ning rõhutab, et kaasav lähenemine peaks olema rikastav ja mitte vastuoluline.
