Hiljuti avastati Läänemere sügavustest hiiglaslik struktuur, mis võib olla loodud kiviaja inimeste poolt jahipidamiseks. Saksa teadlased, kes avastasid selle struktuuri 2021. aastal merepõhja kaardistamisel, usuvad, et seda võidi kasutada suurte saakloomade, eriti põhjapõtrade jahtimiseks.
Umbes 20 meetri sügavusel merepõhjas asuvat valli nimetatakse Blinkerwalliks ning see ulatub peaaegu kilomeetri pikkuselt Mecklenburgi lahte, kirjutavad valdavalt Saksamaalt pärit teadlased ajakirjas Proceedings of the National Academy of Science avaldatud uurimuses. S-kujuline vall, mis koosneb ligikaudu 1700 kivist, avastati 2021. aastal merepõhja kaardistamisel sonarite abil.
Seda tohutut inimtekkelist struktuuri peetakse üheks suurimaks Põhja-Euroopas asuvaks megakonstruktsiooniks. Ehitis asub Läänemere rannikul Saksamaa lähedal ning seda võidi kasutada suurte saakloomade, näiteks põhjapõtrade jahtimiseks. Sarnaseid muistseid jahipüüniseid on teada Lähis-Idast ja Põhja-Ameerikast.
Uurijad leidsid selle struktuuri ootamatult, märgates merepõhjas ebatavalisi suure kivimüüriga sarnanevaid anomaaliaid. Pärast täpsemat vaatlust merealuste kaameratega jõuti järeldusele, et kivid pole sinna sattunud loomulikul teel.
Teadlaste sõnul on ebatõenäoline, et sellisesse korrapärasesse S-kujulisse vormi oleks kivid saanud paigutada kas siis tsunami, liustikud, jäämäed või veealuse taristu ehitus uuemal ajal. Kivid tunduvad olevat seega inimkätega paigutatud.
Kõige suurem kivi, mis kaalub üle 11 000 kg, asub selle müürikujulise struktuuri keskel, kuid enamik ülejäänud kive kaalub vähem kui 100 kg ja neid võisid liigutada inimesed.
Blinkerwalli juurest võetud setteproovide süsinikudateering annab ehitise vanuseks 10 000 aastat. Siis asus püünis Balti jääpaisjärve lähedal ja ujutati üle Litoriinamere poolt 8500 aastat tagasi. Müür suunas tõenäoliselt põhjapõdrad – kes viimati elasid piirkonnas umbes samal ajal, kui püünis ehitati – lähedalasuvasse järve, kus neid oli lihtne tappa.
Uurijad kahtlustavad, et see võis olla esimene teadaolev omataoline püünis Läänemere lõunakaldal. Jahipidamiseks sellise püünise abil oli teadlaste hinnangul vaja vähemalt 10-liikmelist inimgruppi. Tol ajal olid piirkonnas ainukesed inimesed, kes oleksid suutnud sellist ehitist püstitada, kiviaja küttide-korilaste rändhõimud. Sealseid Świdry ja Ahrensburgi kiviaja kultuure peetakse ka Kunda kultuurist pärit vanimate teadaolevate Eesti elanike eellasteks.
Läänemerest leitud kiviaegne ehitis avardab meie nägemust muistsete inimeste eluviisidest ja majandusest. See avastus võib anda uusi teadmisi ka eestlaste esivanemate eluviisi ja jahitavade kohta.