Forte viis läbi intervjuu endise KGB majori Sergei Žirnoviga, kes jagas oma vaateid Eesti olukorra kohta. Žirnov kinnitas, et Eestis eksisteerib venekeelne “viies kolonn”, kes suhtub Eesti riiki kriitiliselt, kuid keeldub samas naasmast Venemaale. Ta hoiatas ka suurenenud migratsiooniohu eest, kuna see võib pakkuda võimalusi agentide peitmiseks.

Žirnov, endine illegaalne luureagent Hispaanias ja Prantsusmaal, emigreerus 2001. aastal pärast Vladimir Putini presidendiks saamist Prantsusmaale ja sai 2004. aastal poliitilise emigrandi staatuse. “Tegelikult on täiesti ilmne, et Eestis eksisteerib venekeelne “viies kolonn”,” kinnitas endine agent ajakirjanikule. Žirnovi sõnul on Eestis piirkondi, kus elavad Venemaa kodanikud, kes ei valda eesti keelt ega soovi kohaneda kohaliku kultuuriga, kuid samas kritiseerivad süstemaatiliselt Eesti olusid.

“Mina olen selles mõttes radikaalselt meelestatud ja ütlen, et Vene piir pole üldse kaugel ja kellele Eestis ei meeldi, see võib sinna elama minna,” leiab Žirnov. “Seda enam, kui teil pole ka Eesti kodakondsust, eesti keelt te ei taha põhimõtteliselt õppida ja see on teie jaoks ebameeldiv ning kui te ei taha tunda Eesti kultuuri – selle riigi kultuuri, mis teid põhimõtteliselt toidab.”

Intervjuus märkis Žirnov, et Venemaalt alguse saanud hübriidrünnakud võivad Eestis korduda, tuginedes Ukraina stsenaariumidele. “Eestis ja Lätis on Putinil mugavam korrata Ukraina stsenaariume, sest kogu Venemaa Ukraina-vastane agressioon sai ju alguse “viienda kolonni” kaitsmisest,” rõhutas endine KGB-lane.

Žirnov toetas kinni peetud kahtlusaluse Vjatšeslav Morozovi juhtumit kui tõendit Eesti julgeolekuorganite tõhusast tööst. “Morozovi kinnivõtmine on tegelikult väga hea uudis,” leiab ta. Tema sõnul on ohtlikumad agendid just need, kes oma venemeelsust avalikult välja ei näita.

“Näiteks arvan ma, et Eesti jaoks ei kujuta suurimat ohtu see Venemaa-meelne valdavalt venekeelne erakond, kes teie juures tegutseb,” sõnas Žirnov. “Need inimesed ei varja eriti oma meelsust, neid on vastuluurel lihtne kontrolli all hoida. Palju raskem on inimestega, kes oma “tegelikku nägu” ei näita. Nagu Morozov, kes esitles end teistele kui läänemeelset ja liberaalset inimest, kes jagab samu väärtusi, kuid praegu osutab kõik sellele, et tegu on Vene spiooniga.”

Žirnov hoiatas suurema migratsioonivoo eest, mis võib pakkuda varju agentidele. “See ei puuduta ainult sõjapõgenikke, vaid ka õpirännet, töörännet jne,” rõhutas ta. “Neid, kes Eestisse tulevad, on vaja kontrollida ja sellega tuleb tegeleda.”

Žirnov soovitas Eestil tõsiselt võtta kõiki sisserändajaid ja nende tausta kontrollida, et kaitsta riiki võimaliku spionaaži eest. “See on raske ülesanne, sest inimesed tõepoolest põgenevad sõja ja diktatuuri eest,” lausus ta. “Samas ei tohi selles situatsioonis mitte kedagi usaldada.”