Prantsusmaa valitsus on pärast talunike intensiivset survet loobunud kavandatud kärpimisest traktorikütusele kehtestatud aktsiisisoodustustes. Peaminister Gabriel Atta teatas reedel, et valitsus annab järele põllumeeste protestidele, mis on kaasa toonud mitmeid liiklusbarrikaade ja teeblokeeringuid üle riigi.
Talunikud on rahulolematud mitmete küsimuste, sealhulgas traktorikütuse soodustuste vähendamise, normide ja piirangute ning bürokraatiaga. Valitsus on nüüd lubanud tõkestada diislikütuse hinnatõusu ja rahustada murelikke põllumehi.
Prantsusmaa suurima talupidajate ühingu FNSEA juht Arnaud Rousseau teatas, et protestid jätkuvad, kuna talunikud tahavad rohkem valitsuse toetust, et katta uute ELi keskkonnanõuete täitmiseks tehtud kulud. Protestid on viinud riigi olulise kiirtee blokeerimiseni ja põllumajandustootjad on nõudnud suuremat rahalist tuge, et kompenseerida uute keskkonnanõuete täitmiseks tehtud kulud. Samuti soovivad nad, et valitsus lihtsustaks põllumajandustootjate jaoks bürokraatlikke protseduure.
Valitsuse kavatsus vähendada traktorikütuse aktsiisisoodustusi tekitas teravaid reaktsioone, kuna talunikud peavad seda nende juba niigi rasket olukorda halvendavaks meetmeks. Talunikud on organiseerinud mitmeid protestiaktsioone, sealhulgas “Pariisi blokeerimise” plaani järgmiseks reedeks, ning kutsunud valitsust üles dialoogile.
Protestide mõju on tuntav ka mujal Euroopas, kus on toimunud sarnaseid demonstratsioone, näiteks Saksamaal, Hollandis ja Bulgaarias. Talunikud väljendavad oma muret bürokraatia ja ELi keskkonnanõuete suurenemise pärast, mis võivad mõjutada nende elatustaset ja konkurentsivõimet.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas vajadust dialoogi järele Euroopa Liidu põllumajandussektori sisemiste pingete lahendamisel. Samuti rõhutas ta tasakaalustatud lähenemist põllumajandustootjate muredele, samal ajal edendades Euroopa üleminekut rohelisema tuleviku suunas.
Protestid Prantsusmaal on mitte ainult siseriiklikud, vaid ka osa Euroopa laiemast talunike liikumisest. Põllumehed nõuavad suuremat kaasamist otsustusprotsessides, mis mõjutavad nii nende elukutset kui ka riikliku ellujäämise ja toidujulgeoleku küsimusi.
