Viimane nädal on avanud uue peatüki Hamasi ja Iisraeli vahelises konfliktis, kuna nädal aega kehtinud vaherahu on taas lõppenud. Vaherahu sõlmimine on tekitanud küsimusi Iisraeli võimaliku taganemise kohta algsest eesmärgist, milleks oli Hamasi täielik hävitamine.
Relvarahu pikendamise tähtaeg oli täna hommikul kell seitse. Kumbki pool pikendamisest ei teatanud. Pärast vaherahu lõppu algas lahingutegevus uuesti.
Ajutine vaherahulepe, mis jõustus algselt 24. novembril ja mille vahendajaks oli Katar, nägi ette neljapäevase relvarahu. Nelja päeva jooksul pidi vabastatama 50 iisraellasest pantvangi Gazas ja 150 palestiinlasest vangi Iisraelis, ning võimaldatama rohkem humanitaarabi Gaza piirkonnale. Lepet on nüüdseks juba mitu korda pikendatud ning vabanenud on veel rohkem pantvange.
Hoolimata vastastikustest süüdistustest vaherahu rikkumises pidas see vastu nädal aega. Rahu pikendamiseks kaalutakse lisatingimusi, näiteks täiendavate pantvangide vabastamist.
Leppele avaldasid toetust paljud riigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, kes toetasid ka leppe pikendamist. Katar, Egiptus ja USA mängisid olulist rolli leppe saavutamisel pärast nädalatepikkusi vahendatud läbirääkimisi.
Algselt teatati, et vaherahu hakkab kehtima 23. novembril hommikul, kuid tegelikult alustati sellega päev hiljem, 24. novembril. Iisrael teatas, et vaherahu pikendatakse iga 10 vabastatud pantvangi puhul, kuid rõhutas, et rünnakud algavad uuesti pärast vaherahu lõppemist.
Vaherahu käigus vabastas Iisrael vangistusest 150 palestiinlasest naist ja last, paljud neist juba esialgse 24-tunnise vaherahu jooksul. Detsembri alguseks on Hamas vabastanud 50 Iisraeli kodanikust pantvangi koos 19 muu riigi kodanikuga.
Vaherahu peamine funktsioon on anda võimalus vangide vahetuseks, toimetada humanitaarabi neile, kes seda vajavad, ja lasta konfliktipoolte emotsioonidel ning pingetel vaibuda. Kuigi vaherahu on mõlemapoolne kokkulepe, nähakse selles ka Hamasi võitu, kuna Iisrael näib taganevat oma senisest väga agressiivsest seisukohast. Varem oli Iisraeli valitsus teatanud, et nad ei nõustu ühelgi tingimusel relvarahuga ning lähtuvad eesmärgist hävitada Hamas organisatsioonina.
Hamas oli omakorda seadnud üheks peamiseks eesmärgiks käimasoleva rünnaku alguses Palestiina vangide, eriti naiste ja laste, vabastamise Iisraeli vanglatest. Sellest vaarepunktist kujutab relvarahu endast Hamasi jaoks olulist võitu ning Iisraeli jaoks kaotust.
Iisraeli taganemine algsetest plaanidest võib olla tingitud mitmetest teguritest, sealhulgas rahvusvahelisest survest ja avalikust arvamusest, mis on hakanud Iisraeli kahjuks kalduma. Kuna isolatsioon laieneb ka viimastel aastakümnetel Iisraeli toetanud riikidesse nagu USA, Suurbritannia ja mitmed EL maad, on Iisraeli valitsus nõustunud relvarahu ja järgnenud vangide vahetusega.
