Järgmisest õppeaastast kavatsetakse kõigis esimestes klassides rakendada eestikeelset õpet. Tallinna linnavalitsus on teatanud, et asub selle tulemusel koolikoha süsteemi muutma. Linn võtab koolikoha määramisel esmajärjekorras arvesse kodulähedust, mis tähendab, et mitmed eestikeelsed lapsed võivad leida koha seni venekeelses koolis.

Juba eelmisel õppeaastal võttis riigikogu vastu otsuse, et vene lasteaiad ja vene koolide 1. ja 4. klassid peaksid üle minema eestikeelsele õppele. See samm on aga tekitanud vastuseisu mõnedes vene kogukonna esindajates ning ka Keskerakonnas.

Postimehe andmetel on Tallinna linnapeal Mihhail Kõlvartil plaan suunata järgmisel aastal seni venekeelsetesse koolidesse ka eestikeelsetest peredest pärit lapsi, kuna kõik koolid muutuvad nüüd eestikeelseteks. See idee ei pruugi eestikeelsetele peredele aga meeldida, kuna nad ei soovi, et omavalitsus suruks neid venekeelsetesse koolidesse.

Kui üleminek eestikeelsele haridusele on järgmisel aastal täielik, nagu Riigikogu otsus ette näeb, siis hakkavad kõik esimesed ja neljandad klassid õppima eesti keeles. Tallinn reageerib sellele aga koolikoha määramise süsteemi muutmisega.

“Tõepoolest, kui lapsevanem ei anna taotlust, siis loomulikult võib tekkida selline olukord, et eesti kodukeelega laps võib potentsiaalselt sattuda eesti keele õppele üleminevasse kooli. See ei ole välistatud,” ütles Tallinna abilinnapea Andrei Kante ERR-ile.

Igal aastal määrab Tallinn koolikoha paarisajale lapsele, kelle vanemad pole teatanud, millisesse kooli nad oma lapse sooviksid saata. Kuna paljud vene pered soovivad nüüd saata oma lapsed eestikeelsetesse koolidesse, siis seisavad keerulises olukorras ka eesti koolide õpetajad.