RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus), mille kohustus on Eesti metsade majandamine ja kaitse, on taas kriitika alla sattunud. Põlvamaal asuva Räpina valla elanike ja vallaga sõlmitud 10-aastane majandamiskava, mis peaks tagama nii loodusväärtuste kui ka majanduslike huvide tasakaalu, tühistati juba kolme aasta pärast, jättes paljud küsimused vastuseta. Sellele järgnes kokkulepet rikkuv lageraie Räpina metsas, mis võib looduskaitsjate hinnangul kaasa tuua kooreüraski leviku laienemise.
Kava, mis kirjeldas metsamajandamise plaane 2020. aastast kuni 2030. aastani, sõlmiti Räpina valla ja teiste huvigruppidega. Tegemist oli tavapärase kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alal tehtava protseduuriga. Selles olid ette nähtud ka lageraied, mis pidid enamuses algama 2027. aastal. Ent kava muudeti peagi pärast seda, kui metsas avastati kuuse-kooreürask ja vääriselupaik.
Kuna majandamiskava oli avalikult kättesaadav, hakkas ajakirjandus asjasse süvenema. Koiduaeg kajastas seda 28. juulil artiklis “RMK tunnistab, et raied kooreüraskit ei ohja“. Selleks ajaks oli RMK-l juba kindel teadmine, et avalikkusele teatavaks tehtud 1,6, 1,9, 2,7 ja 3 hektari suurusele sanitaarraiele lisandub veel 1,78, 0,87 ja 2,27 hektarit lageraiet, kuna vallaga oli selleks kokkulepe sõlmitud juba 6. juulil.
Lageraieid puudutava info leidmine osutus keeruliseks, sest andmed olid peidetud koodide ja numbrite taha, mis olid tavainimesele raskesti mõistetavad. Samuti ei olnud lageraiete asukohta selgelt kaardistatud, mistõttu Räpina linna elanikud ei saanud täpselt aru, kus raietöid teostatakse. “RMK ja vald on ühest küljest avalikust teavitatud lageraietest, aga tehtud seda nii, et mitte väga keegi lärmi ei taipaks tõsta,” kirjutas metsakaitsja Mati Sepp Facebookis.
RMK võttis lageraie teatised alles 22. augustil, millele järgnesid otsekohe ettevalmistused raietööks. “Lageraied ei tehtud üraskite ohjamiseks, kuna selleks ajaks, kui nad seal raiuma hakkasid, oli ürask juba maa sees talvitumas,” kommenteerib Sepp. “Raied tehti lihtsalt selleks, et metsa saaks maha raiuda.”
Looduskaitsja sõnul suurendab selline tegevus tulevasi üraskikahjusid. “Ainuke asi, mida RMK Räpina KAH-alal edukalt ohjas, oli parasitoidide ja röövputukate arvukust, kes toituvad kuuse-kooreüraskist,” kirjutas Sepp. “Kasulikud putukad talvituvad surnud kuuskede koore all.”
Lisaks selgus, et RMK raius ka vääriselupaiga lähedal, kuigi see on juba hakanud hääbuma. Kõik kokkulepped jäeti tahaplaanile ja keskkonnakaitsjate murest hoolimata jätkas RMK oma plaane. Kogu lugu tõstatab mitmeid küsimusi RMK tegevuse läbipaistvusest ja vastutusest kõrgendatud avaliku huviga aladel.
