Metsad on alati olnud elutähtsad Eesti ja eestlaste jaoks. Nad pakuvad samal ajal puhast õhku ja elurikkust, kuid ka olulisi majanduslikke ressursse. Seistes aga silmitsi jätkuvalt kasvava raiesurvega metsadele, seisavad metsandusega tegelevad spetsialistid ja otsustajad üha keerukamate valikute ees. Üks neist valikutest on, kas jätkata harjumuspärase lageraiega või pöörata pilgud püsimetsanduse poole.

Üks peamisi otsuseid, millega metsamajandajad kokku puutuvad, on eelistatud metsamajanduse meetodi valik püsimetsanduse ja lageraie vahel. See otsus ei pea piirduma ainult puude kasvu analüüsimisega, vaid võib hõlmata ka mitmeid teisi tegureid, nagu metsatöödega seotud kulud ja erinevate puidusortimentide nõudlus. Sealjuures võib püsimetsa väärtus aja jooksul kasvada seetõttu, et järjest vähemaks jääb tasakaalukalt ja säästlikult majandatud vanu loodusmetsi.

Püsimetsandus on üks tee säästlikuks metsamajandamiseks, mis võimaldab puitu varuda jätkusuutlikult ja säilitada looduskeskkonda. Lageraie ees on püsimetsandusel mitmeid eeliseid, mistõttu see on nii majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt mõistlik valik enamikele Eesti metsakasvatajatele. Lisaks aitab püsimetsandus maandada riske ja tagada säästva ressursikasutuse. Kui vaatame naaberriiki Soomet, näeme, et seal on püsimetsandust edukalt rakendatud erineva suuruse ja liigilise koosseisuga metsaaladel. Eestis võiksime õppida nende kogemustest ja rakendada püsimetsandust laiemalt.

Üheks püsimetsanduse peamiseks eeliseks on see, et iga puu saab raiuda parimas eas. Puude kasv ja vananemine on püsimetsas erinevad, lageraie korral võetakse aga kõik puud korraga maha. Seetõttu pole tavaliselt püsimetsas vaja teha kulutusi uute puude istutamisele. Püsimetsast on võimalik järjepidevalt saada palgipuitu, kuna seal on igal ajahetkel igasuguse suurusega puid.

Püsimetsas on märksa väiksemad kõik riskid, mis on seotud turukõikumiste ning puuliigi-spetsiifiliste kahjurite ja haigustekitajatega. Lageraiega kaasnevad sageli suuremad riskid, kuna sel juhul kaob kogu puistu korraga ning kui turuhinnad on madalad või puudub nõudlus, võib metsaomanikul tekkida olulisi majanduslikke raskusi.

Püsimetsanduse korral ei ole tihti vaja kaevata ega puhastada kuivenduskraave. Puistu ise kuivendab soist mulda, mis teeb kraavide hoolduse ülearuseks. Lageraie järel aga muutub maa tihti niiskemaks ja soostumine võib kiireneda.

Püsimetsandus aitab ära hoida mitmeid lageraiega kaasnevaid keskkonnaprobleeme. Lageraie veekogu kaldal võib suurendada toitainete leostumist vette ning metsavarju kadumine ojade kohalt võib põhjustada veetaimede liigset kasvu ja vee hapnikusisalduse vähenemist. Järsul nõlval suurendab lageraie erosiooniohtu. Erivanuseline puistu on seevastu tormikindlam. Püsimetsandus võimaldab säilitada ka mustika-, puraviku- või kukeseenemetsi ja kergemate osaliste raietega nende saagikust koguni tõsta.

Püsimetsas ilmnevad eelised eriti siis, kui arvestada tuleviku ebakindlust ja võtta arvesse riske, nagu haigused ja kahjurid. Samuti on püsimetsa suureks eeliseks puuliikide vaheline vastastikmõju, mis võib vähendada kahjude ulatust üht liiki tabanud õnnetuse korral.

Püsimetsanduse majanduslik kasumlikkus tõuseb eriti siis, kui kohandada metsa majandamist üksikasjalikult vastavalt metsa omadustele, arvestades liigile ja diameetriklassile omaste kasvukiirustega. Näiteks on Soomes leitud, et optimeeritud raiestrateegiaga püsimetsandus on pea kõigil juhtudel tulusam kui optimeeritud lageraiepõhine majandamine. Ainult Lõuna-Soome kliimatingimustes viljakatel muldadel madala intressimäära juures on kasumlikkus võrdne.

Pidev väike sissetulek võib olla kokkuvõttes tulusam kui suur sissetulek pika aja pärast. Kui aastane intressimäär on 2%, siis püsimets, mis annab järjepidevalt väikest tulu, peab tootma vaid 53% üheealise puistu aastate peale jagatud tulust, et saavutada sama suur maa hinnangväärtus.

Metsaomanik saab püsimetsas valikraie puhul valida, milliseid puid ta mingil ajahetkel raiub. See suurendab majanduslikku paindlikkust. Kuna püsimetsas saavutab iga puu oma suurima puiduväärtuse erineval ajal, saab sealt suuremat tulu toota valikraietega, mitte aga lageraiega.

Kuigi valikraie nõuab rohkem kohapõhist lähenemist ja väiketehnika või käsitöö kasutamist, võib lageraie olla kulukam valgustusraie ja esimeste harvendusraiete tõttu. Nendest olulist tulu ei saada. Valikraiet saab teha lageraiest sagedamini ning puudub noore metsa vähese sissetulekuga raiete etapp. Tänu sellele on püsimetsandus vähemalt sama tulus kui üheealise puistu majandamine hooldus- ja lageraietega.

Püsimetsanduse kasutamine võib aidata ka säilitada töökohti maapiirkondades. Kuna puude raiumine toimub järk-järgult, on vaja rohkem inimtööjõudu, mis omakorda loob töökohti ja toetab kohalikku majandust.

Püsimetsanduse eelised on mitmekülgsed ja selgelt nähtavad, kui kaaluda mitte ainult lühiajalist kasumit, vaid ka pikaajalist metsamajandust, keskkonnamõju ja riskide maandamist. Püsimetsandus pakub säästlikku viisi metsade majandamiseks, mis võimaldab kasutada puiduressurssi jätkusuutlikult ning kaitsta samal ajal looduskeskkonda. Samuti toob püsimetsandus kaasa pikaajalise majandusliku kasu ning suurendab metsaomanike ja keskkonna vastastikust heaolu.