14. jaanuaril 1919, 106 aastat tagasi, sai Tartu vabaks enamlaste terrori alt. See ajalooline sündmus oli üks Vabadussõja kõige helgemaid ja kangelaslikumaid hetki. Toonaste sündmuste meenutamine laseb meil mõista, kuidas väikese, kuid vapra rahva sihikindlus ja julged teod muutsid ajaloo kulgu.
Tartu oli alates 1918. aasta lõpus alanud okupatsioonist kannatanud punase terrori all. Enamlaste hirmuvalitsus hoidis kohalikke elanikke pidevas hirmus ja usku olukorra paranemisse oli vähe. Tartu vaimne eliit, kes kehastas Eesti iseseisvusideed, oli erilise surve all. Paljudele tundus, et lootus oli kustumas.
Tartu vabastamine oli osa laiemast plaanist, mille eesmärk oli murda enamlaste võimu selgroog Lõuna-Eestis. Operatsioonis mängisid võtmerolli soomusrongid ja väikesed, kuid motiveeritud väeosad, eelkõige Julius Kuperjanovi partisanide pataljon. 13. jaanuari hilisõhtul alustas kolonel Karl Partsi juhtimisel kaks soomusrongi oma teekonda Jõgevalt Tartu suunas. Kiire ja jõuline edasitung lõi vaenlase rivist välja.
Kuperjanovi partisanid liitusid operatsiooniga, kuigi nende varustus ja relvastus oli puudulik. Tänu kuperjanovlaste vaprusele suudeti Tartu ümbruses punaväelaste positsioonid kiiresti vallutada. Oluline oli ka strateegiliselt tähtsa Emajõe raudteesilla hõivamine, mis jäi rünnaku kiiruse tõttu vaenlase poolt hävitamata.
Soomusrongide ja partisanide jõud ühendasid jõud 14. jaanuari varahommikul, tungides kiiresti Tartu linna. Enamlaste vastupanu osutus hajutatuks ja organiseerimatuks. Oluline hetk oli vaenlase soomusrongi hävitamine, mis murdis lõplikult punaväe kaitsetahte. Tartu jaam ning selle ümbrus langesid Eesti vägede kätte.
Tartu vabastamine oli tähtis sõjaline võit. See tõstis oluliselt Vabadussõja käigus kurnatud moraali ja süstis rahvasse usku, et riiklik iseseisvus pole kättesaamatu unistus, vaid saavutatav reaalsus. Tartu kui Eesti kultuuri- ja hariduskeskuse vabastamine sümboliseeris Eesti rahva õigust olla vaba ja iseseisev.
Tartu vabastamine oli võimalik ainult tänu üksikute meeste, nagu kolonel Karl Parts, kapten Anton Irv, kolonel Viktor Luiga ja leitnant Julius Kuperjanov, julgetele otsustele ja isiklikule panusele. Need mehed ning nende juhitud väeüksused, kelle seas oli palju noori, kindlustasid meie rahva tuleviku.
Täna mälestame neid sündmusi Tähtveres asuva Tartu vabastajate monumendi juures, kus asetatakse pärjad ning meenutatakse nii langenud kangelasi kui ka Tartu krediidikassa keldris hukkunuid. See mälestustseremoonia hoiab elus nende inimeste lugu, kes andsid oma elu Eesti vabaduse eest.
