Komi Vabariigis asuva Venemaa soome-ugri rahvaste kultuurikeskuse Finnougoria töötajad said juuni alguses koondamisteated ning asutuse kogud ja arhivaal­materjalid valmistatakse ette ümberpaigutamiseks Moskvasse. Komi rahvuslased näevad seda järjekordse Kremli sammuna põlisrahvaste identiteedi ja kultuuripärandi allasurumisel.

Juriidiliselt kaotab keskus iseseisvuse ja liidetakse pealinna loodava Venemaa Rahvaste Kultuurikeskusega, kinnitas keskuse senine direktor Tatjana Barahova. Barahova väitel on tegu pelga „administratiivse ümberkorraldusega“, mis võimaldab tulevikus „efektiivsemalt tööd korraldada“, vähendades Komi filiaali halduskulusid ja tõstes föderaalseid toetusi. Tema sõnul jääb keskusele „koordineeriv roll“ soome-ugri piirkondade vahelises kultuurikoostöös.

Kohalikud aktivistid ja mitmed kultuuritegelased näevad juhtunut aga järjekordse sammuna Komi ja teiste Venemaa soome-ugri rahvaste identiteedi lahustamisel. Telegrami­-kanal KomiLeaks nimetas väärtusliku kogumiku Moskvasse viimist „kultuurivarguseks“ ning osutas, et keskuse portaal finnougoria.ru, mis vahendas ligi kaks aastakümmet sündmusi ja teadusmaterjale, on juba suletud.

Kremlile lojaalsete ametnike määramine piirkondadesse ning kultuuri­institutsioonide koondamine pealinna on Moskva viimasel kümnendil kasutatud võtteid, et tugevdada kontrolli etniliste regioonide üle. Sarnased skeemid on aset leidnud Karjalas, Marimaal ja Udmurtias, kus kohalikud keele- ja kultuuriprogrammid on jäänud rahastuseta või allutatud föderaalsetele propagandakanalitele.

Komi raamatu­kaupluste sulgemine, kohalike koolide venekeelestamine ja rahvuskirjastuse tegevuse kärpimine on toonud kaasa lugemisvara kadumise komi keeles. Nüüd kardetakse, et Finnougoria materjalid – rahvaluulearhiivid, fotokogud ja käsikirjad – muutuvad kodupiirkonnas juurdepääsmatuks ja hääbuvad Moskva ladude varju.

Keskus loodi 2006. aastal Vladimir Putini dekreediga vastusena Euroopa Nõukogus esitatud kriitikale Venemaa soome-ugri rahvaste olukorra suhtes. Aastate jooksul vahendas Finnougoria folklooriansamblite vahetust sündmustel, sealhulgas Eesti hõimupäevadel, ning tegutses Fenno-Ugria Asutuse partnerina. Samas oli keskus ka Kremlit kiitva identiteedipoliitika tööriist: pidustustele, lauludele ja käsitööle keskendunud meediapilt kujutas Venemaa väikerahvaste elu roosilise ja probleemivabana.

Pärast 2022. aasta täiemahulist kallaletungi Ukrainale muutus keskuse fookus üha enam „Venemaa ühtsuse“ ja militaarkangelaslikkuse propageerimisele, sealhulgas projektidele okupeeritud Luhanski ja Donetski oblasti „soome-ugri kogukondadega“.

Keskkonna­õnnetused Komi naftaväljade ümbruses, kohalikesse eelarvetesse laekuva tulu nappus ja nüüd kultuuri­pärandi keskuse sulgemine loovad protestimeeleolude kasvuks viljaka pinnase. Mõned aktivistid leiavad, et kultuurilise enesemääramise küsimus võib peagi muutuda sama teravaks kui looduskaitse või sotsiaalsete teenuste kättesaadavus.

Ehkki Moskva kultuuriministeerium väidab, et tsentraliseerimine võimaldab „suurendada projektide rahastust ja nähtavust“, kardetakse, et Finnougoria kaob sisuliselt areenilt. „Kui pealinnas otsustatakse, milliseid rahvakilde näidata ja milliseid mitte, oleme kõigest dekoratsioonid Kremlile sobivas etenduses,“ ütles anonüümsust palunud komi kultuuri­uurija.

Kreml pole kommentaare jaganud, kuid regionaal­ekspertide sõnul sobitub samm laiemasse strateegiasse, mille eesmärk on minimeerida kõiki eraldiseisvaid identiteete Venemaa föderaal­struktuuris. Soome-ugri rahvaste rahvus­organisatsioonid Eestis ja Soomes on lubanud avaldada protesti ja kutsunud rahvusvahelisi institutsioone jälgima olukorda.

Tatjana Barahova teatel viiakse haruldased esemed Moskva Riikliku Rahvaloomingu Maja säilitustingimustesse ja tehakse „digitaalselt kättesaadavaks“. Praegu pole selge, millal ning millises mahus saab Komi Vabariik ja teised soome-ugri kogukonnad materjalidele uuesti ligi. Kui Finnougoria ukse sulgemine jääb Komimaal viimaseks seni eraldiseisvaks soome-ugri institutsiooniks, võib sellel olla pöördumatu mõju kohaliku identiteedi püsimisele.

Komi kultuuriaktivistid loodavad, et rahvusvaheline surve ja avalik huvi suudavad takistada hinnalise pärandi kadumist Moskva arhiiviriiulitele. Samal ajal pelgavad nad, et keskusest saab vaid järjekordne näide sellest, kuidas Kreml tühjendab ääremaad loodusvaradest ja kultuuripärandist, jättes kohalikud elanikud ilma nii sissetulekust kui ka omaenese ajaloost.