Venemaa on viimase kahe nädala jooksul teinud Ukrainas mitmeid operatiivseid ümberkorraldusi. Vene vägede üldine eesmärk on hõivata Donetski oblast, mis on olnud nende peaeesmärk juba eelmisest aastast. Ukraina strateegia seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas poliitilise juhtimise ja sõjaliste operatsioonide koordineerimise ning piiratud ressurssidega.

Venemaa on viimase kahe nädala jooksul teinud Ukrainas mitmeid operatiivseid ümberkorraldusi, mille eesmärk on tõenäoliselt paremini koordineerida oma jõude. Üks märkimisväärne muudatus on Vene relvajõudude gruppide Zapad ja Tsentr vastutusvaldkondade ümberjaotamine. Grupp Zapad vastutab nüüd ka Vene territooriumi, sealhulgas Belgorodi oblasti kaitse eest. Grupp Tsentr aga keskendub peamiselt sellele, mida võib nimetada Venemaa peamiseks eesmärgiks aastal 2024.

Selleks, et mõista Venemaa tegevuse tagamaid, tuleb arvestada Vladimir Putini ambivalentsust seoses Ukrainaga. Kuigi ta ei tunnista Ukrainat iseseisva riigina, on ta samal ajal mures ka riigipiiride pärast, sealhulgas Ukraina sees. Praegu püüab Putin saavutada Venemaa relvajõududega kontrolli Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite üle. Hetkel kontrollib Venemaa üle 98% Luhanski oblastist, kuid vaid umbes 70% Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastist.

Seega seisab Venemaa ees küsimus, millist ala järgmisena “vabastada”. Vene sõjaväe peastaabi ohvitserid töötavad süstemaatiliselt ning neil on alati detailne tegevusplaan järgmiseks. Sel aastal tundub, et nende eesmärk on keskenduda Kostjantinivkale ja Pokrovskile ning püüda haarata enda valdusse kaevandusalasid, näiteks Toretski piirkonnas.

Viimastel kuudel on Venemaa teinud tugevaid rünnakuid kahes suunas: Bakhmuti suunal (põhjasuund) ja Avdijivka-Šahtarski suunal (kesksuund). Need rünnakud näitavad, et Venemaa relvajõudude peastaabi üldine eesmärk aastaks 2024 on hõivata Donetski oblast, mis on olnud nende peaeesmärk juba alates eelmisest aastast.

Rindetegevus Avdijivka piirkonnas on viimastel päevadel taas intensiivistunud. Venemaa väed on edasi liikunud, saavutades eriti tähelepanuväärsed edusammud tänu MPK/UMPK liugpommidele, mis hävitavad ühe Ukraina positsiooni teise järel. Selle tulemusena on nad suutnud kindlustada Orlivka ja Tonenke külad. Ukraina sõdurid on taganenud nendest küladest ja asunud uuele kaitsejoonele.

Teistes piirkondades, nagu Kupjansk-Svatove ja Kreminna, on olnud suhteliselt vaikne, ilma suuremate lahinguteta. Bahmuti piirkonnas on venelased teinud mõningaid rünnakuid Ivanivske suunal, kus neil on ilmselt õnnestunud saavutada vähest edu.

Novopavlivka piirkonnas toimub peamiselt positsioonivõitlus Krasnohorivka, Heorhijivka, Novomõhhailivka ja Pobieda külade ümber. Robotõne piirkonnas toimus eelmisel nädalal mitu Vene rünnakut, kuid alates sellest on selles piirkonnas valitsenud suhteline rahu.

Ukraina strateegia kaitsetegevuses on keeruline ja mitmetahuline, hõlmates nii poliitilist juhtimist kui ka sõjaliste operatsioonide kavandamist ja teostamist. Alustades Ukraina poliitilisest juhtkonnast, võib öelda, et president Volodõmõr Zelenskõi on eelkõige suhtleja ja meediaspetsialist, kes mõistab lääneriikide avalikkuse suhtumist. Seega keskendub Zelenskõi propagandasõjale ja välisabi hankimisele, et toetada Ukraina sõjalisi pingutusi.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Oleksandr Sõrskõi on vastupidiselt Zelenskõile tuntud kui otsusekindel juht, kes kehtestab lahinguväljal oma tahtmise. Siiski seisab ta silmitsi paljude väljakutsetega, sealhulgas sõjaväe Nõukogude-aegse pärandiga ja sõjalise juhtimise keerukustega.

Operatiivtasandil on Ukraina strateegia olnud suunatud Venemaa edasiliikumise tõkestamisele ja vasturünnakutele olulistel rindelõikudel, näiteks Avdijivka piirkonnas. Siiski on Ukraina sõjaväe piiratud varustus- ja väljaõppetase ning segane juhtimisstruktuur takistanud nende suutlikkust tõhusalt vastu seista Venemaa rünnakutele.

Ukraina strateegia peamine väljakutse seisneb selles, kuidas ühendada poliitilisi eesmärke sõjalise tegevusega ning kuidas saavutada piisavalt tõhus juhtimine ja koordineerimine sõjalistes operatsioonides. Ilma selge suunata ja tõhusa juhtimiseta võib Ukraina olla raskustes vastupanu osutamisel Venemaa agressioonile pikema aja jooksul.