Moskva suvine pealetung Ukrainas on jõudnud kurnamis- ja hääbumisfaasi. Hoolimata sellest, et kriitilistes sektorites nagu Pokrovsk ja Kupjansk on Ukraina positsioonide purustamiseks kasutatud päevas kuni 200 liugpommi, pole Vene väed suutnud saavutada otsustavaid läbimurdeid. Selline taktika sunnib Ukraina kaitsjaid hävitatud positsioonidelt taanduma, kuid Vene edasitung tuleb tihti katastroofilise hinnaga – mõnikord üle 90% kaotusi – enne kui vastane suudab oma liine kindlustada. Ukraina kaitsepositsioon on küll surve all, kuid endiselt juhitav, ning otsustava tähtsusega on hästi ajastatud vasturünnakud, kui saavutatakse kohaliku tasandi drooniülekaal.

Põhjapoolsel rindelõigul Sumõ oblastis intensiivistasid Ukraina üksused tegevust mööda piiri. Eriüksus Tõmur ja 225. ründepolk viisid läbi süvaoperatsioone ja diversioone, häirisid Vene varustusahelaid, kõrvaldasid sadu vaenlasi ja puhastasid okupantidest Bezsalivka küla. Ukraina suurtüki- ja droonilöögid ulatusid sügavale Vene territooriumile, hävitades suurtükisüsteeme, häirides logistikasõlmi ning sihtides väekoondisi. Vastuseks on Vene droonid hakanud kukutama PTM-3 tankitõrjemiine teedele ja põldudele kuni 20 kilomeetri kaugusel rindest, suurendades ohtu transpordile.

Harkivi oblastis viisid Ukraina üksused läbi täppislööke Vene positsioonidele Vovtšanski ja Milove põhjaosas, kasutades samal ajal innovaatilisi maismaadroone varustuse toimetamiseks rindele ja haavatute evakuatsiooniks. Kupjanski sektoris püsis olukord muutlikuna; Ukraina droonid hävitasid raskesuurtükke ja on viiteid, et Vene üksused on linna põhjaosast osaliselt taandunud. Lõuna pool, Ternõ ja Siverski suunal, eelnesid Vene rünnakutele intensiivsed suurtükitulevahetused ja termobaarilised löögid, kuid enamik rünnakuid tõrjuti, põhjustades vaenlasele suuri kaotusi nii elavjõus kui ka tehnikas.

Bahmuti piirkonnas hävitasid Ukraina üksused Vene TOS-1A termobaarilise süsteemi, droonide aktiivsus oli suur ning ukrainlased kohandasid relvastust, paigutades kaasaskantava õhutõrjesüsteemi maismaadrooni peale – sellega lasti alla Vene helikopter. Pokrovski suunal võtsid Ukraina üksused kümneid Vene sõdureid vangi, samal ajal kui vastane saavutas piiratud edasitungi linnast põhja pool. Komari ja Zaporižžja sektorites jätkusid nädal läbi ägedad pommitamised, kuid rindejoones olulisi muutusi ei toimunud.

Lõunas tabas Hersoni oblastis Vene droon bussi; kui politsei ja päästjad kohale jõudsid, sooritati uus rünnak, mis tappis kaks ja haavas kuut inimest. Odessas sihtis Vene droon kriitilist gaasitaristut Rumeenia piiri lähedal. Krimmis põhjustasid Ukraina täppislöögid Sakõ lennubaasile märkimisväärset kahju – hävitati lennukeid, radareid ja uuema S-500 süsteemi komponente – ning tabati ka mereväe- ja logistikaobjekte.

Ukraina pikamaa-droonisõda laienes, tabades naftabaase, rafineerimistehaseid, õhutõrjevabrikuid ja raudteeliine sügaval Venemaa territooriumil, alates Krasnodari kraist kuni Moskva ümbruseni. Samal ajal süveneb okupeeritud Lõuna-Ukrainas 2023. aastal Kakhhovka tammi purustamisest alguse saanud veekriis, mõjutades miljoneid inimesi Mariupolis, Donetskis ja Berdjanskis.

Venemaa suutlikkus pidada kõrge intensiivsusega sõjategevust näitab selgeid väsimuse märke. Nõukogudeaegsed varud on peaaegu ammendunud, inimressursi kvaliteet langeb ning strateegilise lennuväe viimine Kaug-Itta näitab Moskva haavatavust Ukraina kasvava pikamaa löögivõime ees. Sõja kulg peegeldab üha vähem sidusat strateegiat ja üha enam režiimi inertsust, mis loodab vastase murdmiseks terrorile ja hirmutamisele.