Alates 2014. aastast on Eestis igal kevadel aprillis tähistatud veteranikuud ja läbi viidud sinilillekampaaniat sõjaveteranide tunnustamiseks. Kuigi kampaania eesmärk on olnud avaldada austust nendele, kes on oma verega kaitsnud meie riigi vabadust ja iseseisvust, on viimastel aastatel märgatud, et sealjuures on unustatud need, kes võitlesid Eesti vabaduse eest Teise maailmasõja keerises.
Eesti Leegioni Sõprade Klubi liige Allan Kivimaa on sotsiaalmeedias teinud üleskutse tähistada veteranikuud väärikalt, austades neid mehi, kes võitlesid Eestimaa vabaduse eest. “Meie isad, vanaisad, vanaonud jne on ka veteranid,” kirjutab Kivimaa ja küsib valusa küsimuse: “Miks on nemad valitsejate poolt sootuks unustatud?”
Mitmed veteranide põlvkonnad võivad jääda tähelepanuta ning nende panus võib jääda tänapäeva noortele märkamatuks. See toob esile olulise küsimuse: miks on metsavennad, soomepoisid ja leegionärid, kes võitlesid Eesti vabaduse nimel Teises maailmasõjas ning selle järel, jäetud varju ning nende panust ei tunnustata riiklikul tasandil?
Erinevate hinnangute järgi on elus veel sadakond Teises maailmasõjas Eesti vabaduse eest võidelnut, kellest noorimadki on juba 96-aastased. Nende meeste ja naiste panus Eesti iseseisvuse ja vabaduse taastamisse on hindamatu ning nende mälestust tuleb hoida kui kullast kallimat.
Ent viimastel aastatel on Eesti valitsuse esindajad vältinud osalemist ka olulistel mälestusüritustel, nagu näiteks Sinimägede lahingu mälestusüritus. See on jätnud varju vabadusvõitlejate panuse Eesti ajalukku. Eriti kõnekas on, et viimastele veteranidele ei pöörata valitsuse liikmete poolt tähelepanu ka käesoleval aastal Eesti kaitselahingute 80. aastapäeva puhul.
Veelgi enam, eelmisel kuul selgus, et kaitseminister Hanno Pevkur on otsustanud lõpetada okupatsioonivõimu poolt represseeritutele mõeldud tervisetoetuste väljamaksmise. Selline otsus on põhjustanud pahameelt ning toonud kahtlusi otsuse seaduslikkuse osas. Semiootikaprofessor Mihhail Lotman nimetas Postimehes seda otsust lolluseks või mõnitamiseks, rõhutades, et see pole aus nende suhtes, kes on meie vabadust kaitsnud.
Ajaloolane David Vseviov väljendas samuti oma pettumust Pevkuri otsuse üle, nimetades seda piinlikuks ja naeruväärseks. Ta toonitas, et selline suhtumine minevikku ja nende, kes on oleviku meie jaoks loonud, ignoreerimine kahjustab meie ühiskonna moraalset terviklikkust.
