Ukraina ühiskonnas valitseb hetkel mitmetahuline meeleolu seoses võimalike rahuläbirääkimistega Venemaaga. Paljud Ukraina elanikud ja poliitilised analüütikud rõhutavad, et rahu saavutamiseks tuleb esmalt lahendada sõjategevuse ja territoriaalse terviklikkuse küsimused ning kindlustada riigi iseseisvus. Samas kerkib mure, et kiiresti allkirjastatud kokkulepped võivad jätta olulised punktid, mis puudutavad riigi huve ja turvalisust, tagaplaanile.
USA president Donald Trump on avaldanud lootust, et tema jõupingutuste tulemusena võiks Ukrainas sõda lõppeda ja taastuda rahu. Tema sõnul on võimalik sõda lõpetada läbi vastastikuse kasu lepingute sõlmimise – kokkuleppe, milles Kiiev varustaks Ameerika Ühendriike elektroonikas kasutatavate haruldaste muldmetallidega, mida see omakorda oma abi eest tagab. Trump sõnas ovaalkabinetis: “Soovime sõlmida lepingut Ukrainaga, kus nad kindlustavad abi, mida me neile anname nende haruldaste muldmetallide ja muude asjadega.”
Trumpi rahupüüdluste vastas seisab agressorrriigi Venemaa president Vladimir Putin, kes on seni selgelt ja avalikult tagasi lükanud kõik rahutingimused, mis võiksid viia rahulepinguni. Putin rõhutab, et Venemaa nõudmised ja põhimõtted peavad jääma puutumata ning kõik võimalikud läbirääkimised peavad algama tema positsioonist, tagades seeläbi tema mõjuvõimu ja strateegilise turvalisuse. Selline lähenemine on otseselt vastuolus Trumpi lubadustega, kuna rahu saab tulla vaid siis, kui Venemaa peatab oma agressiivsed sammud ja ei nõua vastutasuks riigi oluliste huvide allaandmist.
Ukraina ekspertide sõnul on rahuläbirääkimiste edukaks läbiviimiseks hädavajalik põhjalik ettevalmistus ning rahvusvaheliste partnerite kaasamine, kes suudaksid tagada tuleviku jälgitavuse ja turvakokkulepped. Paljud arvavad, et dialoog Venemaa ja Ukraina vahel saab käivituda alles siis, kui sõjategevus on märkimisväärselt vähenenud ning Ukraina on suutnud säilitada oma territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse. Rahu saavutamiseks on selgelt vajalik vastastikune kompromiss – ühepoolne allkirjastamine ei saa tagada pikaajalist stabiilsust.
Esmaspäeval teatas Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak, et Donald Trumpi avalduses sõja lõpetamise läbirääkimiste kohta on teisteks osapoolteks Hiina ja mitmed Euroopa Liidu riigid. Podoljak kutsus üles suhtuma asjasse rahulikult, kuna juba käivad ettevalmistustoimingud, milline peaks olema sõja lõpetamise stsenaarium. “Et see stsenaarium võtaks arvesse Ukraina ja Euroopa ning ei näeks välja niiöelda venemeelne,” rääkis nõunik. Podoljaki sõnul tahab Trump mitteformaalset suhtlust üles ehitada Ukraina, USA ja Venemaa tasemel ning seejärel oma plaani esitada.
Hiljutine sõltumatu uuring, mille viis läbi Kyiv International Institute of Sociology (KIIOS, 2024), näitas ligikaudu 70-protsendilist toetust rahuläbirääkimistele. Kuigi ukrainlased on pühendunud oma riigi ja territooriumi kaitsmisele, avaldavad paljud muret sõja inimlike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede pärast. See väljendab selgelt, et rahva toetuse tingimuseks on õiglaselt seatud ja hoolikalt läbi mõeldud läbirääkimised, mitte kiire ega surve all sõlmitud kokkulepe.
Kokkuvõttes on Ukraina ühiskonnas ettevaatlik optimism, mis põhineb teadmisel, et rahu saab saavutada vaid jõulise ja läbimõeldud protsessi tulemusena. See protsess peab ukrainlaste hinnangul kindlustama Ukraina riigile pikaajalised julgeolekutagatised, mis hoiaks ära uue Vene agressiooni.
