Ukraina rahvuslaste seas legendi staatusesse tõusnud Andri Biletskõi, Azovi pataljoni asutaja ja 3. armeekorpuse ülem, andis eelmisel nädalal oma esimese intervjuu Lääne väljaandele pärast enam kui kümneaastast vaikust. Intervjuu avaldas Briti ajaleht The Times, mille reporter Maxim Tucker pidas seda kohtumist ilmselt oma karjääri üheks suurimaks saavutuseks, jäädes oma stiilis siiski ettevaatlikus.
46-aastane Biletskõi juhib täna Lõmani all tegutsevat 3. armeekorpust, mis on kasvanud välja Azovi liikumisest ja kus võitleb kümneid tuhandeid rahvusliku liikumise aktiviste. Ametlikult on tema käe all umbes 20 000 meest, kes katavad positsioone, mis kokku moodustavad rohkem kui kümnendiku kogu Ukraina rindejoonest. See on tohutu vastutus mehele, kellel pole traditsioonilist sõjaväeakadeemia haridust, kuid kelle kogemused lahinguväljal ja juhtimises kaaluvad selle puudumise selgelt üle.
Biletskõi nimi tõusis rahvusvahelistesse uudistesse 2014. aastal, kui Azovi pataljon osales edukalt Mariupoli vabastamises Venemaa-meelsetest separatistidest. Seejärel keskendus ta tsiviilisikute väljaõppele ja vabatahtlike mobiliseerimisele, luues üksusi, mis said hiljem sõja esimestel kuudel võtmerolli Kiievi kaitsmisel. 2022. aasta augustis laiendati tema loodud Azovi eriotstarbeline rügement 3. ründebrigaadiks, millest on nüüdseks saanud 3. armeekorpus.
Nii ei pääse ka Lääne ajakirjanikud mööda faktist, et Biletskõi on tõsine radikaal ja kindla käega juht, kes võib määrata kogu Euroopa tuleviku poliitilisi jõujooni. Ajakirjanik Maxim Tucker pani oma loole pealkirja, mis ütleb otse ja ilustamata: „Putin kardab teda — 20 000 ukrainlast tahavad tema eest võidelda.”
Tucker jätkab veelgi selgemalt: „President Putin vihkab ja kardab teda kui Ukraina natsionalismi nägu. Kolonel Andri Biletskõi, 46, on üle elanud nii mõrvakatsed kui ka süüdistused neonatsismis, mis oleksid enamike karjäärid hävitanud. Ometi lasub tal nüüd vastutus 20 000 sõduri elu eest, olles tõusnud väejuhi kohale ilma ametliku sõjalise hariduseta.” The Times kirjeldab teda kui meest, kellele Ukraina rahvuslased annavad peaaegu religioosse truudusvande. Biletskõi ise ütleb, et sõja kõige raskematel hetkedel ei loe raha ega materiaalne kasu: „Selles olukorras peab inimene samastama end millegi suuremaga kui tema ise – sõdalase tee, vennaskonna ja missiooniga.“
Kui Briti ajakirjanik külastas rindelõiku, kus tegutseb 3. armeekorpus, rääkisid sõdurid Biletskõist lugupidavas toonis, kasutades isegi tema isanime (Andri Jevheniiovitš) – mida tavaliselt kasutatakse vaid silmast silma kohtudes. Biletskõi selgitas, et tema võitlejatel on kombeks arutada mitte ainult sõjategevust, vaid ka Ukraina tulevikku, tehnoloogiat ja ettevõtlusideid. „Nad tunnevad end nii sõdalaste kui kodanikena – inimestena, kellel on õigus mõelda ja rääkida tulevikust,“ ütles ta.
Briti ajakirjaniku jaoks paistis eriti üllatav Biletskõi valmisolek avalikult tunnistada oma konflikte teiste Ukraina kõrgemate ohvitseridega. „Mõnikord tuleb rääkida mehega mehe juttu – ja jah, see tähendab vahel ka rusikatega. Aga ainult siis, kui näen, et keegi käitub oma meeste suhtes reeturlikult,“ sõnas Biletskõi. Need sammud on vaid kasvatanud tema populaarsust rindemeeste seas.
Intervjuus puudutas Biletskõi ka tulevikku. Tema hinnangul vajab Ukraina lähiajal rahuläbirääkimisi Venemaaga, kuid alles siis, kui vaenlase edasitung peatub ja kaotused on Venemaa jaoks talumatult suured. Pikemas plaanis näeb ta Ukrainat tugevalt militariseeritud ühiskonnana, mille sõjatööstus on Euroopa julgeoleku tugisammas. „Me ei saa jääda elama annetustest ja toetustest. Meil on kogemus ja suur armee, mis võib saada võtmeteguriks kogu Euroopa turvalisuses,“ märkis ta.
Biletskõi ei karda kritiseerida ka Ukraina poliitilist juhtkonda. Hiljuti nimetas ta president Zelenskõi katset tsentraliseerida võimu korruptsioonivastaste institutsioonide üle ebasobivaks ja õigustamatuks. Tema sirgjooneline kõnepruuk ja valmisolek nimetada asju õigete nimedega on teinud temast mitte ainult tugeva sõjaväejuhi, vaid ka kasvava poliitilise jõu.
Näib, et The Times’i reporter lahkus rindelt tõenäoliselt sügava muljega Biletskõist kui mehest, keda ta püüdis samal ajal nii imetleda kui ka temast ettevaatlikult distantseeruda, taibates samas, et Ukraina rindel ei ole Biletskõi suhtes kahtlusi. Seal peetakse teda liidriks, kes seisab oma meeste eest ja juhib neid missioonil, kus pannakse kaalule elu.
