Viimastel päevadel on Ukraina rindel toimunud mitmeid olulisi sündmusi, mis annavad märku strateegilise olukorra muutustest erinevates piirkondades.

Pärast Ukraina vägede taganemist Avdijivka linnast on peamiseks kriisikoldeks kujunenud Avdijivka ja Šahtarski vaheline ruum. Kuigi Ukraina kaitsejõudude hilinenud taganemist Avdiivkast on kritiseeritud, osutub see nüüd strateegiliselt oluliseks, kuna võimaldab aeglustada ja tagasi lüüa Venemaa järgnevaid rünnakuid lääne suunas.

Kuigi Vene väed on alates 26. veebruarist edukalt vallutanud mitmeid alasid, näitab kasvav Ukraina vastupanu Šahtarski ümbruses nende nõrkusi. Vene vägede rünnakud on olnud arvukad, kuid Ukraina relvajõud on suutnud nende rünnakud tõhusalt tagasi lüüa, kasutades ära vastase nõrkusi.

Probleemiks on aga see, et maa on pärast lume sulamist kiiresti kuivamas, mis muudab Vene vägede edasiliikumise lihtsamaks. Lisaks on olemas oht, et Orlivka langemisel saavad Vene väed veelgi parema toe edasiliikumiseks. Ukraina kaitsejõududele jääb ülesanne jälgida ja tõkestada Vene vägede edasiliikumist ning hoida oma positsioone.

Krõnkõ piirkonnas, kus ukrainlased on sügisest peale hoidnud enda käes sillapead Dnepri vasakkaldal, on Ukraina merejalavägi edukalt liikunud küla lääneossa. Siiski on teatatud, et vähemalt kuus Ukraina erioperatsioonide keskuse võitlejat hukkus traagiliselt oma paadiga Tenderovi neemele maabumisel.

Üldiselt on Ukraina kaitsejõudude vastupanu Venemaa agressioonile olnud tugev. Kuigi Venemaa on teinud mitmeid rünnakuid erinevatesse piirkondadesse, on Ukraina suutnud säilitada kontrolli olulistel aladel ja tõkestada vastase edasiliikumist.

Olukord rindel nõuab pidevat jälgimist ja vastamist ning Ukraina kaitsejõudude veelgi tõhusamat mobiliseerimist, et tagada riigi territoriaalne terviklikkus ja kaitsta elanike turvalisust.