Ukraina sõda on jõudnud staadiumisse, kus õhuväe ja logistika rollid on määravad. Eriti tähelepanuväärne on, et kahe aasta möödudes Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse on ilmnenud Venemaa relvajõudude suutmatus korraldada ja juhtida operatsioone, mis ulatuvad strateegiliselt olulistesse sügavustesse.
Strateegiliseks sügavuseks saab lugeda vahemaid 100–300 km rindejoone taga, kuhu tungimine võimaldaks tuua pööret sõja käigus. Venemaa väed ei ole võimelised sellise ulatusega mehhaniseeritud operatsioone efektiivselt läbi viima, nagu näitasid ebaõnnestunud katsed Harkivi piirkonnas.
Ukraina väed on viimasel ajal intensiivistanud õhurünnakuid, keskendudes Venemaa laskemoonaladude ja õhutõrjesüsteemide ründamisele. 25. juunil korraldasid Ukraina jõud droonirünnaku Venemaa laskemoonalaole Voroneži oblastis. Rünnaku tulemusel hävis kaks laskemoonaladu, kus hoiti üle 3000 mürsu. Samuti teatas Ukraina Rahvuskaart, et Harkivi suunal hävitati kaks Pantsir-S1 õhutõrjesüsteemi, mis paiknesid Belgorodi oblastis.
Sellised rünnakud kinnitavad taas Ukraina võimet tabada strateegilisi sihtmärke Venemaa territooriumil. Need rünnakud mitte ainult ei vähenda Venemaa sõjalist võimekust, vaid mõjutavad ka nende logistilist toetust.
Ukraina sõjaväeluure ülem kindralleitnant Kõrõlo Budanov märkis sel nädalal, et Lääne sõjaline abi on Ukrainasse jõudmas, kuid selle mõju rindel pole veel märkimisväärne. Ta rõhutas, et Ukrainal on vaja suurt hulka relvi ja laskemoona, et tasakaalustada Venemaa ülekaalu. Eeldatakse, et suuremahuline abi jõuab rindele alles juuli keskpaigas või lõpus. Samuti on oluline mainida, et USA ja Euroopa relvatarnete tempo on kiirenenud, kuid see ei suuda veel märkimisväärselt muuta rindesituatsiooni. See tähendab, et Ukraina peab seni jätkama oma kaitseoperatsioone olemasolevate ressurssidega.
Budanov tõi esile, et piisav kogus USA poolt tarnitud kaugmaarakette ATACMS võimaldaks Ukrainal rünnata Venemaa poolt ehitatud Kertši väina silda Krimmis. See sillutaks teed Venemaa logistikaliinide katkestamisele, mis on elutähtsad Krimmi okupeerimiseks ja selle kaudu Lõuna-Ukraina rindele varustuse transportimiseks. Kertši väina silla hävitamine sunniks Venemaad kasutama pikka teed piki Aasovi mere põhjarannikut, muutes logistika keerulisemaks ja haavatavamaks.
