Eesti Vabariigi 107. aastapäev kulmineerus Tallinna südames tõrvikurongkäiguga, mis tõi kokku tuhandeid inimesi, kes väärtustavad Eesti iseseisvust, rahvuslikku identiteeti ja vaba riigi tulevikku. Rahvuslike jõudude jaoks on see traditsiooniline sündmus saanud sümboliks, mis tuletab meelde meie esivanemate võitlust vabaduse eest ja kohustust kaitsta oma riiki ka tänapäeval.
Tänavune rongkäik näitas ka, et rahvuslaste seas on tekkinud uutmoodi ühtsus. Hoolimata varasematest lahkhelidest erinevate konservatiivsete erakondade vahel, võis Vabaduse väljakul näha nii EKRE toetajaid kui ka ERK liikmeid. “Kui EKRE jaoks on see tõrvikurongkäik tähtis ja südamelähedane, siis on sellest ju ainult hea meel, et peale Sinise Äratuse ja peale meie erakonna on veel inimesi, kes selliseid traditsioone elus hoiavad,” sõnas Ruuben Kaalep, kes osales rongkäigul koos ERK ja Sinise Äratuse liikmetega.
Samal ajal pidas EKRE esimees Martin Helme kõne, kus lubas juhtida Eesti “uude rahvuslikku ärkamisse“.
Kui Martin Helme tõi oma kõnes esile lääne tsivilisatsiooni murdepunkti, kus ühel pool seisavad rahvusriigid ja teisel globalistlikud jõud, rõhutas Kaalep rahvuslaste vastutust. “Kui me ei toeta Euroopa rahvusriike, kes oma püsimajäämise eest on valmis kõik kaalule panema, siis mis rahvuslased me oleme?” küsis ta. Koos ERK ja Sinise Äratuse liikmetega lehvis rongkäigul ka Ukraina lipp. See oli Kaalepi sõnul toetuse väljendamine nendele, kes võitlevad oma vabaduse eest – nii nagu Eesti tegi 20. sajandil.
Uute Uudiste hinnangul osales tõrvikurongkäigul ligi 7000 inimest.
Rongkäik olevat Delfi väitel näidanud, et suvised pinged EKRE ja ERK vahel hakkavad hääbuma. ERK esimees Silver Kuusik kinnitas, et nende poolt ei ole põhjust vimma pidada ning suhted EKREga on normaliseerumas.
See näitab, et rahvusluse suuremas pildis on olulisem ühine eesmärk kui erimeelsused. Eestlaste püsimajäämine ja rahvusriigi kaitse on väärtused, mis ühendavad erinevaid rahvuslikke liikumisi. Eesti rahvuslased seisavad üheskoos, olgu see siis poliitikas või rahvuslike traditsioonide säilitamisel.
Kui rongkäik vanalinna poole liikvele läks, oli tunda, et vähemalt üheks õhtuks on kõik rahvuslased ühe lipu all – olgu see sinimustvalge või Ukraina lipp, mis tuletab meelde, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav.
