Tallinnas tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva õhtut traditsioonilise tõrvikurongkäiguga, mis tõi pealinna tänavatele mitu tuhat inimest, kes soovisid ühiselt austada riigi iseseisvust ja rahvuslikku järjepidevust. Rongkäik on kujunenud vabariigi aastapäeva üheks nähtavamaks rahvuslikuks kogunemiseks, milles osalevad inimesed erinevatest ühiskonnakihtidest ja erakondadest.

Õhtu kulges pidulikus meeleolus, kui osalejad kogunesid kesklinna ja liikusid tõrvikutega läbi linna, meenutades ajaloolisi sündmusi, mille najal Eesti riik sündis. Sündmus kandis endas nii mälestuslikku kui ka sümboolset mõõdet, rõhutades sidet mineviku vabadusvõitluste ja tänapäevase kohustuse vahel hoida riigi iseseisvust.

Tõrvikurongkäigu traditsioon sai alguse 2014. aastal, mil selle algatas rahvusmeelne noorteliikumine Sinine Äratus. Aastatel 2014–2020 oli just see liikumine rongkäigu korraldaja, kujundades sellest ettevõtmisest avatud ja ühendava rahvusliku sündmuse, kuhu olid oodatud kõik patrioodid sõltumata erakondlikust kuuluvusest. Hilisematel aastatel on traditsioon jätkunud.

Sündmuse käigus kõlasid muusikalised etteasted, sealhulgas Sandra Nurmsalu ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna segakoori esituses, kus kõlasid rahvuslikud ja pidupäevale kohased laulud. Ühislaulmine ja tõrvikute sümboolika toetasid rongkäigu pidulikku atmosfääri ning rõhutasid selle üldrahvalikku iseloomu.