Teisipäeval, 26. märtsil toimunud Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) nõukogu koosolekul tutvustati sihtasutuse töötajate rahuolu uuringut, mille viis läbi kommunikatsiooniagentuur Akkadian. Uuring andis sihtasutuse juhtimisele karmi hinnangu, tuues välja, et kolme aasta jooksul on töötajate rahulolu langenud kõikides näitajates, sealhulgas INSA strateegia ja visiooni arusaadavuses.
“Organisatsioonis on suurenenud usaldamatus juhtkonna vastu,” kinnitab uuring. “Esineb teadmatust, milline on INSA tulevik ja visioon. Üldkoosolekutel tuntakse puudust juhipoolsetest sõnumitest organisatsiooni käekäigu, tegevusplaani ja muudatuste osas.” Ilmnes, et organisatsiooni siseinfo jõudmine juhatuselt töötajateni on raskendatud ning töötajad tunnevad tihti puudust sellest, et juhtkond seletaks neile suuremat strateegilist või poliitilist pilti. “Kui küsitakse, siis on tunne, et ma ei tea täpselt, kuhu liigume,” vastas uuringule üks anonüümne töötaja.
Samuti tajutakse, et viimaste aastate jooksul on tugevalt vähenenud INSA nähtavus Eesti ühiskonnas. Töötajatel on pretensioonid eelkõige INSA juhtkonna suhtes, kes ei suhtle piisavalt vahetute allorganisatsioonide juhtidega. “Suured muutused kollektiivis ja tööpinged on lisaks suurele töökoormusele toonud kaasa läbipõlemist,” leitakse uuringus.
INSA nõukogu leppis kokku, et uuringus tõstatunud ülikriitiliste küsimuste osas annab juhatus nõukogule aru järgmisel, 28. mail toimuval nõukogu koosolekul. Siis arutatakse ühtlasi, milliseid muudatusi organisatsiooni juhtimises tuleks aruandest lähtuvalt ette võtta.
Lisaks rahulolu uuringule kinnitas nõukogu sihtasutuse 2023. aasta majandusaasta aruande ja arutas juhatuse liikmetele tulemustasu määramist. Nõukogu liige, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Henry Kattago tegi ettepaneku loobuda tulemustasu määramisest, mainides, et nii halbu näitajaid pole ta varem üheski asutuses kohanud. Tema sõnul on tegemist töötajate viimase appikarjega.
Tulemustasu mitte maksmist pooldasid ka nõukogu liikmed Ruuben Kaalep ja Maris Toomel. Lisaks toodi välja, et viimasel aastal jäi täitmata koguni 25% sihtasutuse ülesannetest ning seega puuduvad tulemused, mille eest tulemustasu maksta. Praeguste teadmiste põhjal saab rahul olla üksnes sihtasutuse raamatupidamisega.
Birute Klaas-Lang tegi seevastu ettepaneku mitte määrata juhatuse liikmetele tulemustasu, kuid lisada nende palgale siiski lisatasu poole kuupalga ulatuses. Nõukogu enamus otsustas seda ettepanekut toetada, vastu hääletasid Ruuben Kaalep ja Maris Toomel. Kaalepi sõnul on tegemist lihtsalt tulemustasu ümbernimetamisega.
Ruuben Kaalep tõstatas muude küsimuste all Narva Muuseumiga seotud skandaali, kus mitu vene taustaga muuseumi nõukogu liiget olid vastu märtsipommitamise mälestamisele ning selle seostamisele Venemaa sõjakuritegudega Ukrainas. Kaalepi sõnul peaks INSA aktiivselt tegelema just selliste küsimustega, et parandada oma hääbuvat mainet ning naasta sisuliste lõimumisteemade juurde. Kaalep leidis, et INSA peaks võtma avaliku seisukoha Narvas toimunu mahavaikimise ja muuseumi nõukogu samal moel jätkamise vastu.
“Olen meie strateegia aruteludel palju kordi rõhutanud, et keskne murekoht lõimumisel on Eesti venelaste ajalookäsitlus ja Eesti ajaloo tundmine,” lausus Kaalep koosolekul. “Hästi lõimunud ühiskonnas ei saa mingil juhul tekkida sellist olukorda, nagu äsja nägime Narva Muuseumis.” Kaalep viitas ka Eesti Muuseumiühingu tegevjuhi Anu Viltropi arvamusloole, mis annab ränga hinnangu senisele lõimumispoliitikale. Tema sõnul tähendab see muuhulgas ka INSA läbikukkumist.
Vastuseks Kaalepi poolt tõstatatud küsimustele lubas sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev, et INSA toetab igati Narva Muuseumi juhti ning teeb temaga koostööd. Ajalooteemade puhul nägi Moskovtsev INSA rolli peamiselt tasuta muuseumikülastuste ja -programmide pakkumises. Samas on sihtasutuse juhtkond seisukohal, et INSA tegevuse põhirõhk peaks jääma uussisserändajaile.
