Šveitsist leitud pronksiaegsel nooleotsal avastati ootamatu päritolu, mis võib viidata ajaloolisele seosele nii Eesti kui avakosmosega. Nimelt selgus uuringust, et nooleots on valmistatud taevast langenud rauast, mille päritolu tõenäoliselt on Eestis. Tegemist on arvatavasti Saaremaale langenud Kaali meteoriidist valmistatud nooleotsaga, mis ühtlasi annab tunnistust ulatuslikest kaubandusvõrgustikest pronksiaja Euroopas.
Uuringu tulemused avaldati hiljuti teadusajakirjas Journal of Archaeological Science ning selle taga on Berni ülikooli geoloog Beda Hofmann koos oma töörühmaga. Eelajaloolistel aegadel oli puhas raud haruldane ressurss, mistõttu kasutati sepistamiseks tihti meteoriitidest pärit rauda. Arvatakse, et enamik pronksiaegsetest rauast tööriistadest ja relvadest valmistati just meteoriitidest saadud toormaterjalist. Rauameteoriite leidub suhteliselt palju, sest need on kiirele teekonnale läbi Maa atmosfääri vastu pidanud ja säilinud. Lisaks rauale sisaldavad sellised meteoriidid sageli ka niklit ja teisi metalle.
Kuigi rauameteoriite on leitud rohkem Lähis-Idast, Egiptusest ja Aasiast, on leid Mörigeni piirkonnas Šveitsis erakordne. Ajaloolased peavad seda piirkonda pronksiajal, umbes aastatel 900–800 eKr õitsenud asustuspiirkonnaks, kust võib tänapäeval leida palju väärtuslikke esemeid. Hofmanni töörühm avastaski Mörigenist välja kaevatud esemete hulgast rauast nooleotsa, mis viitab meteoriidist valmistatud esemete kasutamisele tol ajal.
Uurijate sõnul näitab see avastus, et juba pronksiajastul olid Euroopas aktiivsed kaubandusvõrgustikud ja toimus kaugkaubandus teiste piirkondadega. See annab uusi teadmisi tolleaegse Euroopa kultuurilise ja majandusliku suhtluse kohta. Samuti rõhutab avastus Eesti ajaloolist tähtsust ning võimalust, et Eesti ja Kesk-Euroopa vahel toimusid tollal aktiivsed kaubandussuhted.
Nooleots leiti Mörigenist juba 19. sajandil, ent nüüd sellele tehtud keemilise koostise analüüs tõi veel ühe avastuse. Lisaks rauale ja niklile, mis on tüüpilised meteoriitide koostisosad, leiti nooleotsal ka radioaktiivse alumiinium-26 jälgi, mis tekivad ainult kosmoses. See viitab tugevalt sellele, et nooleots on valmistatud meteoriidirauast.
Üllatuseks selgus aga, et nooleotsa koostis ei vastanud lähedalasuvatele seni teada olevatele meteoriitidele. Uuringud viitasid hoopis, et see kuulub spetsiifilisse rauameteoriitide klassi, mida nimetatakse IAB meteoriitideks. Teadlased võrdlesid kolme teadaoleva Euroopasse langenud IAB meteoriidi koostist nooleotsaga. Nendeks meteoriitideks olid Tšehhi Bohumilice piirkonda langenud meteoriit, Hispaaniasse langenud Retuerte de Bullaque meteoriit ning Kaali meteoriit. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et nooleotsa materjal on kõige tõenäolisemalt pärit just Saaremaalt, Kaali meteoriidist.
Praeguste teadmiste kohaselt langes Kaali meteoriit Saaremaale umbes aastal 1500 eKr. Seega jääb meteoriidi langemise ja nooleotsa valmistamise või Kesk-Euroopasse jõudmise vahele 600–700 aastat, mille jooksul võidi Kaali meteoriidirauaga Läänemere piirkonnas – ja nagu selgub, kaugemalgi – ulatuslikult kaubelda.
