Lood meie esivanematest on otsekui iidne tarkuseraamat, mille lehekülgi me tihti ei oska avada. Iga nimi, iga lugu ja iga pilt kõnelevad meile mineviku varjatud tarkusest ja veresideme väest. See on lugu, mis kutsub meid astuma ajamasinasse, et avastada möödunud aegade aardeid ja taasluua sidemeid oma esivanematega.
Filmitegija Natali Mällo kutsub Postimehe sarjas “Tähenduse teejuhid” üles looma sidet ja ühendust oma esiemadega. Tema avastusteekond algas sügavast soovist mõista oma päritolu ja teada saada, kes olid need naised, kes on kandnud temas peituvat lugu edasi läbi aegade.
Natali Mällo otsing algas küsimustega, mis on sügaval meis kõigis: “Kes ma olen?”, “Kust ma tulen?” ja “Mis mu lugu on?” Need küsimused viisid ta avastusretkele, kus minevikuga kohtumine sai ühtäkki elumuutvaks kogemuseks.
“Igatsesin ja samas pisut kartsin oma tulemise pikka lugu teada saada,” kõneleb Mällo. “Teadasaamine tähendab vastutuse võtmist. Pärast teadasaamist pole enam võimalik eirata, et mina seisan siin oma koha peal, olles siia jõudnud mööda toda kaugusse kaduvat rada mu selja taga. Mul pole taganeda kuhugi. Olen just see lill selles pärjas, mida mu esiemad ammu aega tagasi punuma hakkasid ja mida mina edasi punun. See punutis on just nõnda tugev, nagu olen mina, ja nõnda tugev, nagu ma oma esiemadel selles enda jaoks olla luban.”
Tema esimene samm oli uurida arhiive, et leida oma esiemade nimed ja muud infokillud. Iga nime leidmine oli samm lähemale minevikule, justkui uus peatükk ühest ja samast salapärasest raamatust. Need nimed olid osakesed Natali enda loost. Iga nimi kõlas tema jaoks nagu mantra, mis avas uksed ajaloo sügavustesse.
Ent üksnes nimedest ei piisanud. Natali otsustas astuda sammu edasi ja uurida välja rohkem, kui arhiiviandmed võimaldavad. Ta tahtis mõista oma esivanemate lugusid, nende unistusi ja kannatusigi. Selleks kasutas ta erinevaid meetodeid, alates lihtsal rütmilisel jalutuskäigul oma esivanemate nimede sosistamisest kuni sügava konstellatsiooniteraapiani, kus mineviku, oleviku ja tuleviku vahelised sidemed muutuvad nähtavaks. Igalt esiemalt õppis ta midagi uut, mis aitas tal mõista ennast ja oma kohta perekonnas ning saatuses.
“Iga nime taga tundsin ära osa iseendast,” jutustab noor filmitegija. “Nägin, et Miilile ja Huldale meeldis liikuda ja tantsida, just nagu mulle. Liis oli isepäine ja tugev. Annis oli tasast tarkust ja toorest jõudu. Mu ema sitkus ja muretu meel on mu väärt kaaslased. Vanaema Aili on andnud mulle killukese oma lahkest meelest ja oskuse majandada, Kaddril olid võlukäed. Mu esiemade lood pole täiuslikud ega veatud, pigem konarlikud ja katsumusi täis, ent nende kogemused vormisid just need naised ja nende kogemused vormisid mind.”
Natali Mällo lugu julgustab meid kõiki uurima oma esivanemate lugusid ja leidma sidemeid minevikuga. Need lood on nagu tähed öises taevas, mis juhivad meid läbi elu pimedate hetkede. Teades oma päritolu, mõistame me paremini iseennast ja oma teekonda siin maailmas. Sest minevik on osa meist ja meie tulevikust ning iga lugu, olgu see siis helge või tummine, kannab endas tähendust ja tarkust.
“Piisab vaid nende nimede sosistamisest, kui mu enese lugu elustub, saab väge ja tarkust juurde, saab lisaks krutskeid ja oskust olla tasa, tarkust kuulata ja mõista, tarkust hoida ja märgata, lusti tantsida oma tantsu,” kirjutab Natali Mällo.
