Eestis on riigikeele oskamatuse probleem muutunud üha teravamaks. Äsja avaldatud statistika toob esile, et umbes 80 000 Eestis töötavat inimest ei suuda eesti keeles suhelda. Riigikogu hääletas eelmisel nädalal maha erakonna Isamaa esitatud eelnõu, mis oleks kehtestanud taksojuhtidele riigikeele oskuse nõude, viidates plaanile tulla välja tervikliku uue keeleseadusega. See otsus on tõstatanud uusi murekohti seoses riigikeele oskamatusega Eestis.
Riigikeele oskamatuse levik tööjõuturul ohustab Eesti riigi tõsiseltvõetavust ja tekitab tõsiseid probleeme igapäevaelus. Haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik ütles intervjuus ERR-ile, et Eestis on tööhõives peaaegu 80 000 inimest, kes ei suuda eesti keeles suhelda. See on suur arv ja tõstab esile vajaduse tõhusamate meetmete järele keeleoskuse tagamisel.
Statistikaameti andmed näitavad, et umbes veerand neist 80 000 umbkeelsest inimesest töötab valdkondades, kus on tegelikult keelenõue kehtestatud. Eriti palju on keeleoskamatust teenindavas sektoris, hariduses ja meditsiinis, kus suhtlemine klientide ja patsientidega on igapäevane ja vältimatu osa tööülesannetest. Näiteks taksojuhtidel on seaduse järgi nõutav B1 keeletase, kuid praktikas jääb selle nõude täitmine tihti kontrollimata ja rakendamata.
Bolti valitsussuhete juhi Henri Arrase sõnul ei ole ettevõttel aga ülevaadet, kui paljud nende platvormil sõitvatest taksojuhtidest eesti keelega hakkama saavad. Keelenõuete määrus küll sätestab B1 taseme nõude, kuid selle rakendamine ja kontroll jätavad soovida.
Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk tõdes, et keelenõuete tagamiseks on vaja need kirjutada keeleseadusesse, vastasel juhul puudub keeleametil õigus neid nõudeid kontrollida ja rakendada. “Minu jaoks on see natukene vastuoluline küsimus, et ühelt poolt me riigina ütleme, et ei pea eesti keelt oskama, kõik, kes tahavad, saavad teenust pakkuma hakata, aga teiselt poolt riik ütleb, et kui te ei oska, siis tuleb keeleamet ja teeb teile ettekirjutuse,” lausus Tomusk.
See vastuolu toob esile vajaduse ühtsete ja selgete seaduste järele, mis tagaksid riigikeele oskuse kõigis eluvaldkondades, tõdesid asjatundjad.
