Staažikas ärijuht: kapitalil on rahvus, Eesti võiks pakkuda võlakirju oma inimestele

Eesti riik võiks omaenda inimestele pakkuda võimalust investeerida riiklikesse võlakirjadesse, kuna kapitalil on rahvus, kirjutab Postimehes pikaaegne ärijuht Aare Tammemäe. Tema sõnul ei piisa iseseisva rahvusriigi pidamiseks väliskapitalist, vaid riigi ülalpidamiseks tuleks anda võimalus kohaliku kapitali investeerimiseks.

Tammemäe leiab, et Eesti majanduse olukord on halb, intressimäärad tõusevad ja tööpuudus kasvab. Selles olukorras tuleks astuda samme, et majanduskeskkonda parandada. “Häda on olnud selles, et oleme olnud riigina laisad oma tehnilisse taristusse investeerimisel,” usub ärijuht. Tema sõnul vajavad kindlasti investeeringuid näiteks Eesti teede- ja koolivõrgustik.

Selleks oleks Tammemäe hinnangul mõistlik võtta laenu, kuid mitte välismaistelt pankadelt, vaid Eesti oma inimestelt. Ärijuht toob välja, et mugava ja odava raha kaasamine välismaalt on praeguseks sisuliselt lõppenud. “Iga rahvus ja riik vajab peale rahvusvahelise kapitali ka oma rahva tugevat rahastust,” rõhutab Tammemäe. “Kohalik kapitaliturg peab toimima ka siis, kui rahvusvaheline kapital peab Eestiga seotud investeerimisriske liiga suureks. See on oluline eriti praeguses kontekstis, kus Eestil on oht Venemaa agressiooni tõttu ääremaastuda.” Tema sõnul on Ukraina sõja valguses selge, et kapitalil siiski on rahvus.

Niisiis peaks Eesti riik väljastama võlakirju Eesti väikeinvestoritele, kuid seni on sellest hoidutud. “Rahandusministeeriumi ametnikud on seda põhjendanud ettevõtmise kulukusega, sest väikeinvestorile peab ju peale maksma ja avalik pakkumine tingib täiendavaid korralduskulusid. Ja hirmus tüütu on hallata väiksemaid emissioone, kus tuleks tegeleda tuhandete väikeinvestoritega!” ironiseerib Tammemäe.

Sellegipoolest oleks tema sõnul nii Eesti riigil kui inimestel riigivõlakirjadest võimalik teenida tulu. “Eestis tegutsevad pangad on piisavalt hästi kapitaliga varustatud, kodumajapidamiste hoiused ületavad pankades 11,5 miljardi euro piiri, millest enamiku moodustavad nõudmiseni hoiused. Isegi kui sellest peaks lähiaastate jooksul minema riigi võlakirjadesse sajad miljonid, on see vaid väike tilk hoiuste meres,” kirjutab ärijuht. “Peaks mõtlema selle peale, et Eesti jaeinvestor hakkab saama intressitulu ja see jääb valdavalt Eestisse ning reinvesteeritakse või tarbitakse kohapeal.”

Samuti pakub ta välja idee emiteerida Eesti riigi teemavõlakirju, mida märkides iga investor saaks ise valida, milliseid riiklikke eesmärke ta oma panusega toetab. “Teemad võivad olla kaitsevõime tugevdamine, elutähtsa (maanteed-raudteed jms) taristu ehitamine, rohepöörde eesmärkide täitmine jne,” pakub Tammemäe. “Meile meeldib ennast investorina samastada hea loo või tugeva kaubamärgiga. Usun, et enamik Eesti jaeinvestoreid on Eesti patrioodid ja läheks selliste suunda näitavate teemavõlakirjadega kaasa,” usub ta.