Viimastel aastatel on globalistlik ideoloogia surunud lääneriikidele peale avatud piiride poliitikat, väites, et massiimmigratsioon on majanduslikult ja demograafiliselt vältimatu. Kuid hiljutised arengud on esile tõstnud uue arusaama: just need riigid, kes on immigratsiooni rangelt piiranud, on majanduslikult edukamad ning suudavad tehnoloogilise arengu laineharjal püsida.

Maailma üks võimsamaid finantsjuhte, BlackRocki tegevjuht Larry Fink tõi oma hiljutises kõnes välja, et riigid, mis piiravad immigratsiooni, arendavad kiiremini robootikat ja tehisintellekti. Näiteks Lõuna-Korea, Jaapan ja Hiina on näidanud, kuidas vähenenud tööjõu pakkumine sunnib innovatsiooni, mitte ei too kaasa majanduslangust. Selle asemel, et sõltuda odavast võõrtööjõust, investeerivad need riigid kõrgtehnoloogiasse, mis omakorda tõstab nende elatustaset ja tootlikkust.

„Me oleme alati arvanud, et kahanev rahvaarv põhjustab negatiivset majanduskasvu. Kuid vesteldes nende suurte arenenud riikide juhtkondadega, kellel on ksenofoobsed immigratsioonipoliitikad – nad ei luba kedagi sisse –, näeme, et demograafiline kahanemine viib selleni, et need riigid arendavad kiiresti robootikat, tehisintellekti ja tehnoloogiat. Ja kui see kõik täidab oma lubaduse – ma ei ütle, et see kindlasti juhtub, aga kui see tõesti muudab tootlikkust, nagu enamik meist arvab –, siis suudame tõsta riikide ja ka üksikisikute elatustaset isegi kahaneva rahvastiku tingimustes,“ ütles Fink. „Seega hakkab negatiivse rahvastikukasvu paradigma muutuma. Ja sotsiaalsed probleemid, mis kaasnevad inimeste asendamisega masinatega, on palju kergemini lahendatavad nendes riikides, kus rahvaarv langeb,“ lisas ta.

Miks massiimmigratsioon ei lahenda majandusprobleeme?

Lääneriikide juhtivad poliitikud on aastaid väitnud, et immigratsioon on vajalik tööturu vajaduste täitmiseks. Samas näitab reaalsus, et Ameerika Ühendriigid, kes on vastu võtnud rohkem immigrante kui ükski teine riik ajaloos, seisavad endiselt silmitsi tööjõupuuduse ja oskustööjõu kriisiga. Lisaks on massiimmigratsioon toonud kaasa tohutu surve sotsiaalsüsteemile, eluasemeturu ülekuumenemise ning kasvava ühiskondliku ebastabiilsuse.

Võrdluseks on Jaapan, mis keeldub massiimmigratsioonist ja on selle asemel panustanud nutikatele lahendustele nagu isesõitvad bussid, robotite kasutamine hooldussektoris ning automatiseeritud tehased. Tulemuseks on kõrgem elukvaliteet, turvalisem ühiskond ja järjepidev majanduslik edu.

Immigratsiooni piiramise kasuks räägib ka sotsiaalne sidusus. Homogeensemad ühiskonnad, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina, suudavad paremini toime tulla tehnoloogiliste muutustega, sest neil puuduvad multikultuurilisusest tingitud konfliktid ja lõhestumine. Läänes on aga kultuuriliste erinevuste ja väärtuste konfliktid toonud kaasa poliitilise polariseerumise, no-go tsoonid ning julgeolekuprobleemid, mis pidurdavad ühiskonna üldist arengut.

Tuleviku tööjõud ja rahvusriigi tähtsus

Globaalsete arengute valguses muutub üha selgemaks, et robotid ja tehisintellekt hakkavad asendama järjest rohkem inimtööjõudu. See seab küsimuse alla massiimmigratsiooni vajalikkuse. Kui füüsilise töö tegijaid on vaja üha vähem, siis miks peaks riik avama oma piirid kontrollimatule sisserändele, mis toob kaasa ainult suurema koormuse sotsiaaltoetustele ja majanduslikule stabiilsusele?

Tuleviku võtmeküsimus ei ole enam tööjõu importimine, vaid omaenda kodanike ja ettevõtete toetamine tehnoloogia ja innovatsiooni kaudu. Riigid, kes keelduvad massiimmigratsioonist ning panustavad kodumaise tööjõu arendamisse ja tehnoloogilisse arengusse, on need, kes suudavad säilitada oma kultuuri, majandusliku stabiilsuse ja kõrge elatustaseme.

Eesti kui väikeriik peab olema äärmiselt ettevaatlik, et mitte korrata Lääne-Euroopa vigu. Meil ei ole vaja avada uksi massiimmigratsioonile, vaid peame toetama tehnoloogia arengut, investeerima haridusse ja säilitama oma kultuurilist ning rahvuslikku identiteeti. Tugev rahvusriik, mis hoiab oma piire ja suunab oma ressursid kohalike inimeste heaolusse, on ainus jätkusuutlik tee tulevikku.

Seega, kui suured finantsjuhid nagu Larry Fink juba tunnistavad, et immigratsiooni piiravad riigid on majanduslikult edukamad ja kõrgema elatustasemega, siis peaks see olema äratuskell ka meile. Eesti ei tohi alluda globalistlikele survegruppidele, vaid peab hoidma oma suveräänsust ja seadma esikohale oma rahva huvid.