Mai alguses puhkesid Uus-Kaledoonias, Prantsusmaa meretagusel alal Vaikse ookeani edelaosas, vägivaldsed rahutused, mis on seni viinud kuue inimese surmani ja erakorralise seisukorra väljakuulutamiseni. Rahutused said alguse plaanitavast valimisreformist, millega Prantsusmaa tahab valimisõigust laiendada ka neile, kes ei ole Uus-Kaledoonia põliselanikud.
Alates 1998. aastast kehtinud Nouméa lepingu kohaselt on Uus-Kaledoonia kohalikel valimistel osalemise õigus piiratud enne 1998. aastat saarel elanud isikute ja nende järeltulijatega, kes on elanud katkematult vähemalt kümme aastat Uus-Kaledoonias. Nüüd aga soovib Prantsusmaa valitsus valimisõigust laiendada ka saarele hiljem sisserännanuile.
Reformi, mis lubaks hääletada ka sisserändajatel, on kritiseeritud kui melaneeslastest põlisrahva kanakite poliitilise hääle lahjendamist. Uus-Kaledoonia elanikkond on umbes 270 000 inimest, kellest kanakid moodustavad 44%.
Aprillis 2024 hääletas Prantsuse senat põhiseaduse muudatuste poolt, mis annaks valimisõiguse kõigile, kes on elanud Uus-Kaledoonias katkematult kümme aastat. Mais kiitis muudatused heaks ka Prantsuse Rahvusassamblee. Kanaki rahvusliku liikumise juhid aga leiavad, et välismaalastele hääleõiguse andmine lahjendaks kanakite häält ja suurendaks Prantsuse-meelsete poliitikute hääleosa.
Rahutuste käigus rüüstati supermarketeid ja automüügisalonge, põletati sõidukeid ja ettevõtteid. Mõjutatud piirkondade hulka kuulusid Nouméa ja naaberlinnad Dumbéa ja Le Mont-Dore. Võimud kehtestasid liikumiskeelu ja keelasid kaheks päevaks avalikud kogunemised. Prantsusmaa siseminister Gérald Darmanin teatas, et saarele saadetakse politsei lisajõude. Kokkupõrgetes on surma saanud kolm kanaki meeleavaldajat ja üks sandarm.
Prantsusmaa peaminister Gabriel Attal saatis sadamate ja lennujaamade kaitseks kohale armee ning keelas TikToki kasutamise, mida Prantsuse ametivõimude sõnul oli varem kasutatud rahutuste organiseerimiseks. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kuulutas 16. mail Uus-Kaledoonias välja erakorralise seisukorra.
