Eesti siseminister Igor Taro kinnitas Delfile teisipäeval antud intervjuus selgesõnaliselt, et Eesti ei tunnusta Nõukogude okupatsiooni ega selle tagajärgi, viidates sealhulgas Petserimaa äralõikamisele Eesti Vabariigi territooriumist. Ministri sõnul peab Eesti oma otsustes lähtuma ajaloolisest tõest ja riikliku järjepidevuse põhimõttest, mitte Venemaa ametnike hinnangutest.
Venemaa okupeerib tänaseni ligikaudu 5,2 protsenti Eesti Vabariigi territooriumist, käsitledes Petserimaad ja Viru Ingerit enda aladena. Need Eesti küljest ära rebitud piirkonnad on rahvusvahelise õiguse ja Eesti õigusjärjepidevuse seisukohalt jäänud okupeerituks. Viimased aastakümned on Eesti riik selles küsimuses hoidnud pigem vaoshoitud joont ning olnud valmis arutama uut piirilepingut Venemaaga, mis tähendanuks faktilist loobumist okupeeritud aladest. Siseminister Taro avaldused viitavad aga selgele hoiakumuutusele.
Venemaa ajutine asjur Eestis Kamran Abilov süüdistas teisipäeval Vene riigimeediale RIA Novosti antud intervjuus Eestit territoriaalsetes pretensioonides, nimetades Petseri-teemalisi avaldusi „vastuvõetamatuks“ ja väites, et „Petseri rajoon“ on Venemaa „lahutamatu osa“. Abilov nimetas provokatiivseks siseministri varasemat avaldust, mis puudutas Petserimaal sündinud inimeste dokumente.
Sellega viitas Vene asjur siseminister Taro eelmise aasta novembris tehtud Facebooki postitusele, kus minister kirjeldas kahe Petserimaal sündinud inimese, Valdo ja Maia, uute isikut tõendavate dokumentide üleandmist. Uutes dokumentides on sünnikohaks märgitud Eesti, mitte Venemaa. „Aastakümneid on nad pidanud selgitama, et Venemaa ei ole nende sünnimaa,“ kirjutas Taro toona.
Siseminister ei pidanud vajalikuks Vene poole süüdistustele reageerimisel oma seisukohti pehmendada. „Ma arvan, et me ei saa kuidagi oma tegemisi hakata selle järgi sättima, mida venelased seal arvavad,“ ütles Taro Delfile. Tema sõnul võiks iga uut Venemaa avaldust võtta sama tõsiselt kui eelmist, eriti kui see puudutab Eesti ajalugu ja Petserimaa küsimust.
Taro rõhutas, et Eesti lähtub objektiivsest ajaloolisest tõest. „Oma tegemistes peab lähtuma sellest objektiivsest ajaloost, mis meil on olnud. Sellest tõest, mida me ajalootundides õpime: me ei tunnusta selle okupatsiooni legitiimsust või seaduslikkust,“ ütles ta. Ministri sõnul ei saa Eesti tunnustada olukorda, kus okupatsiooni tagajärjed kanduvad edasi ka Eesti kodanike isikut tõendavatesse dokumentidesse. „Seal sündinud inimestel on tekkinud täiesti õigustatud küsimus, et miks läbi selle sünnikohamärke nende isikut tõendavates dokumentides on okupatsiooni justkui tunnustatud. See on viga, mida me oma inimeste suhtes oleme katsunud parandada. Mingil Vene asjuril ei peaks sellega asja olema,“ selgitas Taro.
Siseministri hinnangul on mittetunnustamispoliitika Eesti riikluse taastamise alus. „Meie riikluse taastamise mõttes, kui seda mittetunnustamispoliitikat ei oleks ka varem nõukogude okupatsiooni suhtes teiste riikide poolt viljeletud, siis me ei oleks saanud Eesti Vabariiki taastada sellisel kujul, nagu me taastasime. Tänu teiste riikide mittetunnustamispoliitikale – see, et nad tunnustasid Eesti iseseisvuse taastamist just sellisel kujul – tähendab, et me ei saa ka ise sellest põhimõttest loobuda,“ ütles Taro. Tema sõnul tähendab see, et Eesti ei saa ega tohi sellest põhimõttest ka täna loobuda.
Samas märkis Taro, et loodab, et Venemaal ei ole territoriaalseid pretensioone NATO suhtes. „Selles mõttes see kindlasti ei oleks tervislik,“ ütles ta, vihjates Venemaa järjest agressiivsemale retoorikale oma naabrite aadressil.
Siseminister Taro avaldused tähistavad selget naasmist Eesti riikliku järjepidevuse ja okupatsiooni mittetunnustamise juurde. See oli Eesti ametlik poliitika taasiseseisvumise järel, kuid Petserimaa küsimuses ei ole seda ministrite tasandil aastaid nii selgelt viljeletud.
