Saksamaa liidupäev kiitis reedel heaks vasakpoolse föderaalvalitsuse algatatud uue kodakondsusseaduse, mis võimaldab migrantidel senisest lihtsamalt saada Saksamaa kodakondsuse ja hääleõiguse. Potentsiaalselt võib seadusemuudatuse tulemusena Saksamaal lisanduda 2,5 miljonit kodanikku.

Peagi võivad kodakondsust taotleda välismaalased, kes on Saksamaal elanud vähemalt viis aastat. Varem oli see nõue kaheksa aastat. Kuid migrandid, kes suudavad näidata “erilisi integreerumise saavutusi”, võivad saada kodakondsuse juba kolme aastaga.

Uus seadus leevendab ka nõuet, et täiskasvanud välismaalastel tuleb tõestada saksa keele oskust, samas kui välismaalaste lastele, kes on Saksamaal elanud viis aastat või kauem, antakse automaatselt kodakondsus.

Uudisteväljaanne Junge Freiheit vahendab, et see samm võimaldab otsekohe 2,5 miljonil välismaal kodakondsust taotleda. Nende seas on sadu tuhandeid migrante, kes sisenesid Saksamaale 2016. aastal rändekriisi haripunktis, paljud neist ebaseaduslikult.

Mõned näevad kodakondsusreformi ajastust valitsuse jaoks mugavana, kuna valitsusparteide populaarsus on praegu languses ja nad jäävad alla opositsiooniparteidele Kristlik-Demokraatlik Liidule (CDU) ja Alternatiivile Saksamaale (AfD). Peamiseks murekohaks on valijate jaoks just immigratsioonipoliitika.

Miljonite välismaalaste naturaliseerimine kallutab kahtlemata valijate osakaalu valitsusparteide kasuks enne järgmise aasta föderaalvalimisi, sest statistika järgi toetavad välismaalased palju tõenäolisemalt vasakpoolseid parteisid.

Valitsus püüdis reformi õigustada, väites, et naturaliseerimiste arv on viimastel aastatel vähenenud, ja et on vajalik ja õiglane, kui välismaalased saavad pärast riiki saabumist osaleda kõigis ühiskonna aspektides.

Viimased ametlikud andmed näitavad, et 2022. aastal anti Saksa kodakondsus umbes 170 000 välismaalasele, kellest enamik oli pärit islamimaadest. Kokku naturaliseeriti 50 000 süürlast, rikkalikult esindatud olid ka afgaanid, türklased ja iraaklased.