EKRE Otepää osakonna aseesimees Ruuben Kaalep sekkus tugimaantee 46 Makita–Otepää lõigu planeerimisprotsessi, et kaitsta tee äärde jäävaid Kastolatsi ristipuid ja Vaimukera mändi, mis algses projektis olid määratud maharaiumisele. Transpordiamet on nüüdseks projekti kohandanud vastavalt Kaalepi ettepanekutele ja lubanud väärtuslikud puud säilitada.
“Esialgset projekti lugedes asendus rõõm planeeritava kergliiklustee üle kiiresti šokiga, kui avastasin, et selle tarbeks kavatseti lagedaks raiuda Kastolatsi ristimets,” ütles Kaalep. Otepää kihelkonnas on säilinud väga vähe ristipuid, millest suurem osa asub just ümberehitusele mineva maantee ääres Raiga bussipeatuse ligidal. Nad esindavad aastasadade vanust Lõuna-Eesti tava, kus matuserongkäik tegi teel kalmistule peatuse ja metsas lõigati puusse – tavaliselt mändi või kuuske – lahkunu auks rist.
Suur hulk sealseidki ristipuid langetati Nõukogude ajal teelaienduse käigus. “Küsisin, kas tõesti ei oska me 21. sajandilgi esivanemate traditsioone hinnata ega väärtustada,” oli Kaalepi esmane reaktsioon uut tee-ehituse projekti lugedes.
Samuti pidi esialgse projekti järgi maha raiutama 600 meetrit kaugemal asuv mitmesaja-aastane, kuid võimas ja täies elujõus Vaimukera mänd, mis maantee ääres kõiki Tartu poolt Otepääle saabujaid tervitab. Legendi järgi pani just selle männi all Mihkel Veske kirja üheks armastatumaks laulupeolauluks saanud “Kodumaa” sõnad: “Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt…”
Kaalep võttis viivitamata ühendust asjaomaste kodanikuühendustega ja esitas Transpordiametile omapoolsed ettepanekud projekti muutmiseks. Mõni nädal hiljem saabus positiivne vastus – Transpordiamet otsustas nii ristimetsa kui Vaimukera männi säilitada ja sellest lähtuvalt projekti ümber teha. Kergliiklustee paigutati maanteele lähemale ja bussipeatuse asukohta nihutati mõnekümne meetri võrra, et puud säilitada.
Kastolatsi ristimetsa ega Vaimukera mändi pole seni loodus- või muinsuskaitse alla võetud. Et edaspidi sarnaseid ohte vältida, esitas Kaalep ka taotluse nende kaitse alla võtmiseks. Muinsuskaitseamet käis suve lõpus ka Kastolatsi ristipuid kaardistamas ja loendas kokku 16 ristipuud. “Esialgsel hinnangul on Kastolatsi ristimetsa kultuuriväärtus samaväärne riikliku kaitse all olevate ristimetsadega ja vastab riikliku kaitse kriteeriumitele, lisaväärtuse annab ristimetsa asukoht ristipuude tänapäevase levikupiirkonna äärealal,” teatas Kaalepile Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama.
“Siiski on Kastolatsi ristimets tähistatud looduslike pühapaikade kaardil,” kinnitab Kaalep. Paraku eemaldati Hiite Maja peetav kaart ja andmekogu juba aastaid tagasi segastel asjaoludel Maa-ameti kaardikihtide seast. Tulemusena ei teagi projekteerijad tihtipeale pühapaikade asukohti ega taipa nendega arvestada.
“Küsisin selle kohta juba kevadel Riigikogu liikmena infotunnis keskkonnaminister Madis Kallaselt ja seejärel esitasin pöördumise Maa-ametile,” ütleb Kaalep. “Pühapaikade kaart peab olema kõigile võimalikult kättesaadav. Muidu olemegi tänases olukorras – mina kohalikuna tundsin huvi ja märkasin projektis suurt viga, aga väga paljud ei teagi, et siin ristipuud on. Kui poleks märkajat olnud, kardan väga, et ristimets olekski raadamisele läinud.”
Kaalepile teadaolevalt on Maa-amet lubanud lähiajal oma andmekogus pühapaikade kaardi ennistada.
