Ruuben Kaalep, endine EKRE liige ja nüüdse Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide (ERK) kaasasutaja, rääkis aprillis USA konservatiivsele saatejuhile James Edwardsile antud intervjuus oma poliitilisest teekonnast, tulevikunägemusest ja Eesti rollist Euroopas. Intervjuu avaldati augustis veebiväljaandes Counter-Currents.
Ruuben Kaalep, kes valiti 25-aastaselt Riigikokku, kirjeldas oma teed poliitikasse kui pikaajalist pühendumist rahvuslikule aktivismile. “Minu poliitiline teekond algas juba teismelisena,” ütles Kaalep, kes oli 2012. aastal EKRE kaasasutaja ja noorteliikumise Sinine Äratus juht. Kaalepi sõnul püüdis peavoolumeedia teda äärmuslasena kujutada, eriti pärast tema esinemist American Renaissance konverentsil 2016. aastal. Kuid need katsed pöördusid hoopis vastupidiseks ning tõid talle paljude valijate toetuse. AmReni konverentsil väljendatud ideed resoneeruvad suure osa Eesti elanikkonnaga, kes jagavad muresid rahvusidentiteedi ja kultuuri säilitamise teemadel.
Kaalepi kampaania keskendus kolmele põhiprintsiibile: eesti rahvus, Eesti loodus, Eesti iseseisvus. Ta rõhutas rahvusliku identiteedi säilitamise olulisust, eriti olukorras, kus eestlased moodustavad vaid 67% elanikkonnast. “Rahvuslus, konservatism ja keskkonnakaitse on lahutamatud,” märkis ta, kaitstes ka parlamendis Eesti loodust ja ajaloolisi paiku.
Näiteks töötas Kaalep Riigikogus selle nimel, et tugevdada Eesti hiite ja esivanemate poolt austatud pühapaikade kaitset. Kaalep on kindlalt vastu välismaiste huvide poolt suunatud keskkonna ekspluateerimisele, eriti Eesti metsade valimatule lageraiele. Ta leiab, et eestlaseks jäämiseks on vaja säilitada nii meie loodus kui ka pärandmaastikud.
Nagu enamik eestlasi, on ka Kaalep veendunud, et rahvustunne on lahutamatult seotud etnilisuse ja rahvusidentiteedi säilitamisega, mille eesmärk on suurendada etniliste eestlaste osakaalu meie elanikkonnas. “Arvestades, et etnilisi eestlasi on vaid 67%, mis on üks madalamaid määrasid Euroopas, vajab see probleem kiiret tähelepanu,” leiab Kaalep.
Kaalep rõhutas hariduse rolli kultuuripärandi säilitamisel. “Eesti koolisüsteem õpetab rahvuslikku ajalugu, keelt ja traditsioone, andes noortele vastutustunde ja austuse oma kultuuripärandi vastu,” selgitas ta. Samuti kiitis ta Eesti kirjanduse ja intellektuaalide panust rahvusteadvuse säilitamisel, eriti Nõukogude okupatsiooni ajal.
Kaalepi sõnul on Eesti juba kogenud suurt asendust Nõukogude okupatsiooni ajal, mil eestlaste osakaal langes märgatavalt. “Patriootliku poliitika abil oleme suutnud tõsta eestlaste osakaalu, kuid liberaalsed valitsused on seda suundumust taas muutnud,” ütles ta. Kaalep rõhutas, et Eesti rahvuslased peavad võtma otsustavaid meetmeid oma rahva püsimajäämise tagamiseks.
Ruuben Kaalep rõhutab, et Eesti on äärmiselt haavatavas olukorras, kuna meie rahvaarv on vaid 1,3 miljonit. “Demograafilised trendid, mis esinevad Lääne-Euroopas, kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu meie füüsilisele ellujäämisele,” kinnitab Kaalep. “Meil on sügav arusaam sellest ohust, olles olnud tunnistajaks meie enda rahvusliku identiteedi õõnestamisele ja meie soomeugri sugulasrahvaste järkjärgulisele väljasuremisele, kes on jäänud Venemaa poolt valitsetud territooriumile.”
Kaalep tõi esile julgeoleku ja riigikaitse olulisuse, eriti seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Samuti märkis ta, et Eesti sisepoliitilised väljakutsed, nagu kõrge inflatsioon ja liberalistlikud poliitikad, ohustavad maaelu ja traditsioonilisi eluviise. “Meie unikaalse identiteedi säilitamine massikultuuri pealetungi ees on kriitilise tähtsusega,” ütles ta.
Kaalep rõhutas, et Eesti ajalooline kogemus Venemaa imperialismiga määrab meie toetuse Ukraina suveräänsusele. “Me tunneme tugevalt Ukraina õigust enesemääramisele ja toetame nende võitlust oma rahvusliku identiteedi säilitamise nimel,” ütles ta. “Ma mõistan täielikult Ameerika mittesekkumise positsiooni konfliktides väljaspool läänemaailma. See on loomulik vastureaktsioon Lähis-Idas peetud rumalatele ja vastutustundetutele sõdadele, milles USA osales ja mis ei olnud kunagi Ameerika rahva huvides. Mis ma aga ei saa aru, on post-sovjetliku Venemaa idealiseerimine traditsionalistliku riigina, koos Ukraina tugeva ja kasvava rahvusliku liikumise halvustamisega globalistlike marionettidena.”
Kaalep on otsustanud keskenduda metapoliitilisele tööle ja kultuurilise teadlikkuse edendamisele. “Minu suurim panus saab olla meie kultuuri ja ajaloo sügava väärtustamise edendamine,” ütles ta. Kaalep usub, et Eesti ainulaadne kultuuriline pärand ja animistlik maailmavaade võivad pakkuda Euroopale vajaliku sideme oma juurtega.
Lõpuks rõhutas Kaalep, et Euroopa tuleviku võti peitub oma juurte ja pärandi taasavastamises. “Eesti on elav tõestus sellest, kuidas sügav side oma esivanematega võib aidata kaasa uuele taassünnile,” lõpetas ta.
