Rootsi on asunud otsustavalt piirama kodakondsuse andmist. Juulis esitati Rootsi riigile 2825 kodakondsustaotlust, kuid uute rangete reeglite alusel anti see vaid 98 taotlejale – ehk 3,5%-le. Samal ajal seisab menetluses üle 103 000 taotluse.

Uued reeglid jõustusid 6. juunil 2026 ilma üleminekuperioodita, mistõttu hinnatakse ka varem esitatud taotlusi rangemate tingimuste alusel. Muudatuste peamine põhjus on süvenev mure lõimumise ebaõnnestumise, segregatsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja ühiskondliku sidususe pärast. Rootsi nõuab nüüd taotlejatelt märksa rohkem.

Elamisnõue tõsteti 5 aastalt kaheksale. Lisaks kehtestati selge ülalpidamisnõue: taotleja peab suutma end ise ülal pidada stabiilselt töölt teenitud sissetulekuga. 2026. aastal tähendab see vähemalt kolme sissetuleku baassummat ehk 250 200 Rootsi krooni aastas (umbes 20 850 krooni kuus enne makse). Partneri sissetulek, säästud ega kinnisvara ei lähe arvesse. Samuti ei tohi taotleja olla saanud sotsiaalabi rohkem kui kokku kuus kuud viimase kolme aasta jooksul.

Uueks nõudeks on ka teadmised rootsi keelest ja Rootsi ühiskonnast 16- kuni 66-aastastele taotlejatele. Immigratsiooniamet on kinnitanud, et uued tingimused, eriti teadmiste kontroll, aeglustavad menetlust ja vähendavad heakskiidetud juhtumite arvu.

Kriitikute hinnangul näitavad juuli numbrid selgelt, et varasem leebem poliitika oli jätkusuutmatu. Aastatepikkune massiline immigratsioon ilma piisavate integratsiooninõueteta on loonud paralleelühiskondi, suurendanud kuritegevust ja koormanud sotsiaalsüsteemi. Uued reeglid on samm selle poole, et kodakondsus ei oleks automaatne õigus, vaid tunnustus neile, kes on tegelikult valmis ja suutelised Rootsi ühiskonda panustama.

Rootsi näide kinnitab, et kontrollimatu immigratsiooni tagajärjed sunnivad riike varem või hiljem rangemaid meetmeid rakendama. Kui kodakondsust antakse vaid neile, kes suudavad end ise ülal pidada, keelt osata ja ühiskonna reegleid järgida, on see kaitse nii riigi kui ka selle kodanike huvides.