Rootsi valitsus kaalub sõjaväepolitsei kaasamist võitlusesse immigrantide jõuguvägivallaga, mis on viimaste nädalate jooksul kiiresti kasvanud ja ohustab eriti sotsiaalselt haavatavaid kogukondi. Peaminister Ulf Kristerssoni sõnul on olukord muutunud väga tõsiseks ning Rootsi pole kunagi varem sarnast vägivalda kogenud. Kristersson tõi esile murekohad, mida kogevad ausad kodanikud, kes elavad hirmus, et nende lapsi võib jõukude poolt meelitada kuritegelikele teedele.
Peaminister näeb lahendust immigrantide jõuguvägivalla vastu võitlemisel sõjaväe kaasamises, aga ka kriminaal- ja rändepoliitika ülevaatamises ning ennetustöö tugevdamises, eriti noorte seas.
Opositsiooniliider Magdalena Andersson, kes kuulub sotsiaaldemokraatlikku erakonda, on juba varem rääkinud vajadusest kasutada sõjaväge kuritegevuse vastu võitlemisel. Siiski eitas Kristerssoni parteikaaslane kaitseminister Pål Jonson veel hiljuti, et sarnane samm võiks olla plaanis.
Valitsuskoalitsiooni toetav parempoolne erakond Rootsi Demokraadid on teinud ettepaneku langetada kriminaalvastutuse vanusepiir praeguselt 15 eluaastalt 13-le ning kehtestada ajutised liikumiskeelud.
Immigrantide jõuguvägivald on viimastel nädalatel šokeerinud Rootsi ühiskonda, kusjuures ohvriteks on langenud nii kuritegelikud ringkonnad kui ka juhuslikud inimesed. Ainuüksi septembri jooksul on toimunud juba 11 jõuguvägivallajuhtumit, millest neli on olnud seotud juhuslike ohvritega. Rootsi politsei juht Anders Thornberg nimetas vägivalda terrorismisarnaseks ja ütles, et seda pole varem nähtud. Thornberg hoiatas, et uute vägivallajuhtumite toimumine on tõenäoline, ning see kujutab endast tõsist ohtu riigi turvalisusele ja julgeolekule.
Thornberg toetab politsei ja kaitsejõudude tihedamat koostööd, et sõjaväelased saaksid aidata jälgimise, logistika ja sõidukitega ning tegeleda analüüsiga. Samas ei kavatse nad sõdureid otse tänavale saatma hakata.
Kaitseväe juhataja Micael Bydén on öelnud, et nad on valmis kaaluma sõjaväepolitsei kaasamist politsei toetamiseks, kuid samas on kaitsejõududes erinevaid seisukohti võimalike ressursside piiratuse osas. Armees peetakse vajalikuks prioriteetide seadmist.
