Ajal, kui Euroopa Liit sõnades propageerib nn rohepööret ja eesmärki riikidele liikuda kliimaneutraalsuse suunas, toimub Euroopa Liidu pangandussektori rahastuse toel ökosüsteemide hävitamine suures osas ülejäänud maailmast. Euroopa Liidu pangad on seotud rahastamisega, mis viib vihmametsade raadamiseni ja muude looduslike ökosüsteemide kahjustamiseni.
Hiljutine uuring toob välja, et alates 2015. aastast on Euroopa pangad laenanud umbes 256 miljardit eurot ettevõtetele, kelle tegevus otseselt ohustab metsade, savannide ja muude looduslike ökosüsteemide säilimist. Uuring, mis tugineb sõltumatu uurimisorganisatsiooni Profundo kogutud andmetele, eesmärk oli mõõta Euroopa Liidu finantssektori panust ökosüsteemide hävitamise rahastamisse ning selgitada välja selle globaalne mõju.
Paljud Euroopa Liidus asuvad pangad, näiteks BNP Paribas, Santander, Deutsche Bank, ING Group ja Rabobank, on aastatel 2016–2023 andnud 22,1% kogu maailma krediidist suurfirmadele sektorites, mis on seotud ökosüsteemi hävitamisega. 86,6% nendest laenudest pärineb Prantsusmaa, Hollandi, Saksamaa ja Hispaania pankadelt. Lisaks annavad Euroopa Liidus asuvad pangad, pensionifondid ja varahaldurid 9,4% praegustest ülemaailmsetest investeeringutest loodusriskiga sektoritesse.
Raporti autorid rõhutavad, et Euroopa Liit on suuruselt teine globaalne finantskeskus, mis rahastab selliseid toorainesektoreid. Muuhulgas teatas Hollandi ajaleht Het Financieele Dagblad novembris 2023, et Hollandi pank Rabobank andis laene 326 Brasiilia põllumajandustootjale, kelle tegevus on Brasiilia keskkonnateenistuse poolt keelatud ebaseadusliku metsaraie tõttu.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on alates 1990. aastast maailmas kadunud 420 miljonit hektarit metsa, mis moodustab umbes 10% allesjäänud metsadest maailmas. See pindala on suurem kui Euroopa Liidu oma. Igal aastal raadatakse maailmas jätkuvalt 10 miljonit hektarit metsa.
Samal ajal voolab globaalse erasektori finantstehingutest umbes 5 triljonit dollarit igal aastal tegevustele, mis avaldavad otseselt negatiivset mõju loodusele. See rahastamine hõlmab mitmeid sektoreid, sealhulgas fossiilkütuste, ehituse, ekstensiivse metsatööstuse ja põllunduse valdkondi ning muid tegevusi. ÜRO keskkonnaprogrammi aruande kohaselt ületab see kogusumma oluliselt igal aastal looduskaitsele kuluvat 200 miljardit dollarit.
Lisaks illustreerib ökosüsteemi riskiga seotud ELi-põhise rahastamise ulatust AidEnvironmenti reaalajas metsaraie jälgimise aruanne. See leidis võimalikud tarneahela lingid neljast ettevõtete grupist, sealhulgas Bunge, Cargill, JBS ja Marfrig, kes on rahastanud üle 270 000 hektari raadamist ainuüksi Brasiilias. See metsaraie leidis aset pärast EUDR-i metsaraie lõppkuupäeva 31. detsembril 2020. Aruande finantsanalüüs näitas, et need neli ettevõtete gruppi said ELi asutustelt kokku üle 9,7 miljardi dollari suuruse laenu perioodil jaanuar 2021 kuni märts 2023.
Hiljutine uurimus, mis käsitleb seost Euroopa Liidu 20 suurima panga ja metsaraie vahel, paljastas, et 17 pangal on mittetulundusühingute aruannetes seos metsaraiega 20-st, mis näitab, et probleem on süsteemne. Enamik suuri finantsasutusi kipub seega kaasa aitama ökosüsteemi hävitamisele, tõstes üha teravamalt küsimuse, kas Euroopa Liidu kliimapöörde poliitika on täielikult läbi kukkunud.
