RMK puidumüügi seaduslikkuse analüüs jäi toppama

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldas septembris riigihanke, et tellida analüüs selgitamaks, kas organisatsioon on müünud puitu alla turuhinna ja kas selline tegevus võib kujutada endast keelatud riigiabi. Kuid üllatuslikult ei esitanud mitte ükski osapool oma pakkumist, mistõttu hange ebaõnnestus.

RMK hinnangul oleks analüüsi maksumus olnud 30 000 eurot ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 19. september. Nüüd seisab hanketeate taga märkus: „lõpetatud lepinguta“. RMK meediasuhete juht Priit Luts selgitas, et uue hanke tingimused on juba koostamisel ja kooskõlastamisel kliima- ja rahandusministeeriumis.

Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming kinnitas, et ministeerium peab jätkuvalt oluliseks sõltumatu analüüsi läbiviimist, et uurida võimaliku keelatud riigiabi küsimust. Tema sõnul töötavad kliima- ja rahandusministeeriumi eksperdid aktiivselt selle nimel, et tagada hanke tingimuste ja protsessi läbipaistvus ning avatus.

Ebaõnnestunud hange tähendab aga, et analüüsi tulemust ei ole tõenäoliselt võimalik avaldada aasta lõpuks, nagu Tooming septembris lubas. See viivitus lisab ebamäärasust olukorras, kus riigikontrolli audit juhtis tähelepanu RMK puidumüügile alla turuhinna ja küsis, kas tegu võib olla keelatud riigiabiga.

Samal ajal on riigieelarve kontrolli erikomisjon väljendanud muret kliimaministeeriumi otsuse üle lasta RMK-l endal tellida analüüs, mis uurib, kas nad on seadust rikkunud. Komisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) tõi välja, et selline lahendus võib tunduda küsitav, sest objektiivsuse tagamine on sellises olukorras keeruline.

Kliimaministeeriumi ja rahandusministeeriumi koostöö raames on kavas jätkata kestvuslepingute ja puidumüügilepingute ülevaatamist, et hinnata, kas täiendavateks kontrolltoiminguteks on vajadust. Tooming rõhutas, et riigiabi küsimus on kompleksne ja Euroopa Komisjoni nõuete järgi hinnangute andmine nõuab põhjalikku analüüsi.

Kuigi riigikontrolli audit leidis, et RMK tegevus võib kvalifitseeruda keelatud riigiabiks, on kliimaministeerium seni seisukohal, et seadust pole rikutud. Samas jääb õhku küsimus, kas ja kuidas suudetakse läbi viia tõeliselt sõltumatu analüüs, mis vastaks nii avalikkuse kui ka seadusandjate ootustele.