Riigikontrolör Janar Holm kõneles 6. novembril Riigikogu ees riigieelarve reformi probleemidest, viidates, et riigi tegevuspõhiseks eelarveks nimetatud süsteem ei vasta tegelikkuses oma eesmärkidele. Holm rõhutas, et praegune eelarve ei võimalda selgelt mõista, kuhu riigi raha kulub, ega hinda raha kasutamise tõhusust.

Holmi sõnul on piinlik, et Eesti ametnikud on Läti kolleegidele kirjeldanud Eesti eelarvereformi kui edulugu. Samas on Riigikontrolli analüüs kinnitanud, et tegelikkuses puudub Eesti eelarvel sidusus kulutuste ja tulemuste vahel, mis peaks olema tegevuspõhise eelarve peamine eesmärk. Holm märkis, et lätlased ei ole ära teeninud eksitavat kuvandit Eesti väidetavatest saavutustest.

Kõnes tõi Holm esile, et Rahandusministeerium ei täida enam oma rolli eelarve sisulise kontrollijana, olles muutunud pigem tehniliseks protsessi toetajaks. Ministeeriumide esindajate sõnul puudub eelarve koostamisel tegelik seos rahaeraldiste ja oodatud tulemuste vahel. Lisaks osutas Holm, et eelarves esinevad vastuolud seaduses sätestatud summade ja seletuskirjade vahel. Näiteks Kliimaministeeriumi valitsemisala puhul on seletuskirja järgi eelarves eraldatud summa suurem kui tegelikus riigieelarves märgitud.

Holm tõi ka esile, et riigieelarve muutmisel on arusaadavus jäänud tagaplaanile, kuna erinevaid eelarveelemente on keeruline jälgida ja aru saada. Holm viitas Soome riigieelarvele kui eeskujule, millele on iga kulu jaotatud selgelt ja arusaadavalt, pakkudes võimalust jälgida täpsemalt iga kulurida.

Riigikontrolör rõhutas oma kõnes vajadust reformida Eesti eelarvesüsteem nii, et rahakasutuse läbipaistvus ja eesmärgipärasus paraneks. Holm hoiatas, et kui eelarvereform ei suuda pakkuda selget ja üheselt mõistetavat ülevaadet riigi rahaliste vahendite kasutamisest, jätab see ruumi eksitavatele väidetele ja õõnestab avalikku usaldust riigieelarve vastu.