Kolmapäeval võttis Riigikogu vastu ajaloolise otsuse, millega muudeti põhiseadust kiireloomulises korras. Muudatuse kohaselt ei ole Venemaa ja Valgevene kodanikel enam õigust osaleda kohalike omavalitsuste valimistel alates järgmistest valimistest. Kodakondsuseta isikutel kaob see õigus ülejärgmistel valimistel, ehk 2029. aasta kohalikel valimistel saavad hääletada vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.

Lõpphääletusel osales 100 saadikut, kellest 93 toetas põhiseaduse muutmist ning seitse, kõik Keskerakonna fraktsioonist, olid vastu. EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid puudus hääletuselt.

Põhiseaduse muutmise arutelu kestis kolm tundi, kusjuures suurema osa ajast vastas küsimustele eelnõu tutvustaja, põhiseaduskomisjoni aseesimees Ants Frosch. Peamiselt esitasid küsimusi Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud, kellest esimesed olid eelnõu suhtes kõige kriitilisemad. Keskerakonna saadik Vladimir Arhipov hoiatas, et muudatus võib kaasa tuua viienda kolonni tekkimise, samas kui Aleksandr Tšaplõgin nimetas seda Vene ja Valgevene kodanike ning kodakondsuseta inimeste kollektiivseks karistamiseks. Keskerakond üritas hääletust ka takistada, kuid nende katse lükati ülekaalukalt tagasi.

Põhiseaduse muudatus jõustus variandis, mille kohaselt Venemaa ja Valgevene kodanikud kaotavad valimisõiguse juba järgmistel kohalikel valimistel ning kodakondsuseta isikud 2029. aastal. Otsuse kiireloomuliseks vastuvõtmiseks vajaliku 4/5 häälteenamuse tagas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna meelemuutus.

Kui oli selge, et põhiseaduse muutmiseks vajalik 68 poolthäält on kindlalt koos, kõlas saalis aplaus. Pärast lõplikku hääletust, kus muudatus sai laialdase toetuse, järgnes veelgi suurem aplaus, tähistades otsuse lõplikku vastuvõtmist.