Ükskõik, mida keegi arvab Donald Trumpi isiksusest, tema tagasipöördumine presidendiametisse on sümboolne rahvuskonservatiivide võit kultuurisõdades, kirjutab sotsiaalmeedias Raivis Zeltīts, läti rahvuslane, liikumise Tõusev Päike (Austošā Saule) juht ja endine Rahvusliku Liidu (Nacionālā apvienība) peasekretär.
Nendes kultuurisõdades on woke neomarksistid aastakümneid ühiskonda ummikusse ajanud. Trumpi esimene ametiaeg oli tema poliitiline võit. See võit kultuurisõdades on selge vastus Ameerika rahva poolt aastatepikkusele woke-ideoloogia punasele diktatuurile.
Ameerika ühiskond on väsinud anti-valgest rassismist, mida esindas liikumine “Black Lives Matter”, transsoolisuse ideoloogiast, mis sandistab segaduses noori eluks ajaks, ja sõnavabaduse piirangutest. Woke-ideoloogia on lõhestanud Lääne ühiskonda ja nõrgestanud tema võimet seista vastu välistele ohtudele. See liikumine kasvas sallimatuks dogmaatilisuseks ja destruktiivsuseks, “tühistades” inimesi poliitkorrektsuse reeglite rikkumise eest, süüdistades neid “homofoobias” ja “rassismis” ning nõudes alistumist uue pseudoreligiooni ees.
See võit ei ole oluline mitte ainult Ameerika, vaid kogu läänemaailma tuleviku jaoks. Läänel tuleb taastada oma identiteet ja tugevus, et astuda vastu autoritaarsetele režiimidele ja sisemistele väljakutsetele. Venemaa, Põhja-Korea, Iraan ja teised türanlikud režiimid on rõõmustanud Lääne üle, mis selle asemel, et relvastuda ja tugevamaks saada, vaidleb laste soovahetusoperatsioonide, “valgete privileegide” ja selle üle, kas naiste poksis tohivad osaleda mehed.
Väärtuste segadus toob kaasa segaduse tegudes. USA on agressorriigi Venemaa vastu tegutsenud segaduses olles – kuigi Joe Bideni administratsioon tegi mitmeid õigeid otsuseid, ei suutnud see formuleerida võidustrateegiat. Kõike lõhkuv, kahtlustel ja häbil põhinev ideoloogia ei suuda tuua võitu kindlameelse vastase üle – seda suudavad ainult jõud, kes usuvad oma kultuuri, rahva ja perekonna väärtustesse. See ei garanteeri, et Trump tegutseb õigesti, kuid selline võimalus eksisteerib nüüd esmakordselt. Varem seda polnud.
Meie, lätlaste ja Ukraina sõpradena, peame lootma USA võimalikult kindlale seisukohale Venemaa suhtes. See on meie diplomaatide ülesanne – leida argumendid, mis resoneeruvad uue USA poliitilise reaalsusega, ning kujundada arusaam meist kui olulistest USA liitlastest. Tugev Kesk- ja Ida-Euroopa on USA huvides. Meie huvides on tugev USA – kui juhtiv lääneriik, mõjutavad muutused sealses poliitilises ja kultuurilises seisundis lainetena ka ülejäänud Läänt, sealhulgas Lätit.
