Tänavu möödub 80 aastat saatuslikust 1944. aasta sügisest, mil Eesti langes aastakümneteks Nõukogude okupatsiooni alla. Selle traagilise ajaloosündmuse ja Teise maailmasõja ohvrite mälestuseks kantakse kolmes Eesti kirikus ette Raimo Kangro teos “Missa süütult hukkunud eestlastele, op. 40”.

Missa on pühendatud neile, kelle elud, pered ja kogukonnad lahutati ja hävitati repressioonide ja sõjakoleduste tõttu. Kontserdid toimuvad Haapsalu Toomkirikus 24. augustil kell 17.00, Tartu Pauluse kirikus 31. augustil kell 19.00 ning Tallinna Kaarli kirikus 21. septembril kell 19.00. Kõik kontserdid on tasuta.

Raimo Kangro heliteos “Missa süütult hukkunud eestlastele” valmis 1989. aastal, ajal, mil Eesti rahvas ühines vabaduse ja iseseisvuse nimel. Teos puudutab eelkõige neid, kes ei jõudnud näha Eesti taasiseseisvumist. Helilooja lesk Leelo Tungal, kes kirjutas missa tekstid, selgitab teose tähendust: “See missa ei ole poliitiline, vaid humanistlik teos: see on pühendatud kõigile neile, kes ei saanud näha Eesti taasiseseisvumist.”

Tungal, kelle isiklik perekonnalugu on täis valusaid kaotusi, meenutab, kuidas tema ema ja kaks onu saadeti Komi ja Mordva vangilaagritesse, kuidas tema tädi, onunaine kahe väikese lapsega ning 84-aastane vanaema küüditati Siberisse, kust vanaema enam kunagi tagasi ei tulnud. Need sündmused jätsid sügava jälje Tungali loomingusse, mõjutades ka Raimo Kangro missa tekste. “Me ei saa minevikku muuta, küll aga mäletada nii head kui ka halba ja mälestada neid, kellele saatus ülekohut tegi,” lisab Tungal.

Raimo Kangro jaoks oli missa loomisel oluline mineviku ja kaasaja ühendamine. Tungal kirjeldab, kuidas helilooja soovis, et teos ei masendaks, vaid tooks esile ka helgeid momente, andes kuulajatele tunde, et tulevik on nende kätes. Missa tekstides põimuvad kanoonilised tekstid ja Tungla laulva revolutsiooni ajal sündinud luuletused, mis rõhutavad elu ja olemise rütmi.