Äsjane punase nimekirja hindamine näitab, et Eesti samblikkond sisaldab üllatavalt suurt hulka ohustatud liike. Peamisteks ohuteguriteks Eesti samblikele on intensiivne metsamajandus, vanade lehtpuude vähenemine, oluliste kasvukohtade kadumine ja keskkonnamuutused. Lihhenoloogide ettepanekul peaks riik kaitse alla võtma 93 samblikuliiki erinevates kategooriates, et säilitada samblikurikkust ja ökosüsteemi tasakaalu.

Samblike ohustatuse hindamist alustati juba 2019. aastal viie erineva uuringuga, mis hõlmasid erinevaid samblikurühmi. Tartu Ülikooli teadlased viisid läbi ulatusliku projekti, milles hindati samblike ohustatust rahvusvaheliste (IUCN-i) kriteeriumite järgi ning korrastati kaitsealuste samblike olemasolevaid kategooriaid.

Nüüd avalikustatud punase nimekirja hindamise tulemused näitavad Eesti samblikurikkuse murettekitavat seisundit. Hiljutised punase nimekirja hindamise tulemused näitavad, et Eestis kasvavatest 978 samblikuliigist on 415 ohustatud ja 104 ohulähedases seisundis. Kaitse all on hetkel vaid 51 samblikuliiki, kuid ekspertide soovitusel peaks neid olema 93, et tagada elurikkuse säilimine.

Uuringu tähtsaim tulemus oli see, et enamikul Eesti samblikeliikidest (96%) on nüüdseks kaasaegne ohustatuse hinnang vastavalt Eesti punase nimekirja kategooriatele. See hinnang on oluline samblike kaitsevajaduse hindamiseks.

Uuringut juhtinud lihhenoloog Polina Degtjarenko ütles ERR-ile, et Eesti samblike elustik sisaldab ootamatult suurt hulka ohustatud liike. Peamised ohutegurid hõlmavad intensiivset metsamajandustegevust, vanade laialehiste lehtpuude vähenemist kultuurmaastikus, oluliste kasvukohtade kinnikasvamist ja muutusi keskkonna veerežiimis. Samuti mõjutavad samblikke vanade puitehitiste kadu, veekogude eutrofeerumine ning loopealsete liigne puhastamine ja üle karjatamine. Seega on oluline võtta meetmeid nende ohutegurite leevendamiseks ja ohustatud samblikeliikide kaitseks.

415 ohutatud samblikuliiki on kas kriitilises seisundis, väljasuremisohus või ohualdis. Lisaks on 104 samblikuliiki ohulähedases seisundis, mis viitab sellele, et nende olukord võib tulevikus halveneda. Samas on soodsas seisundis 344 samblikuliiki. Ülejäänud liigid kuuluvad erinevatesse punase nimestiku kategooriatesse, näiteks regionaalselt väljasurnud liigid, liigid puuduliku andmestikuga või hindamata liigid.

Esimene kord võeti Eestis samblikuliigid kaitse alla 2004. aastal, kuid alates sellest ajast pole kaitsealuste samblike nimekirja korrastatud ega täiendatud. Seetõttu esitasid teadlased riigile ettepaneku muuta kaitstavate samblikuliikide kategooriaid ning lisada uusi liike kaitse alla.

Ekspertide soovitusel tuleks Eestis kaitse alla võtta 93 samblikuliiki, mis jagunevad erinevate kategooriate vahel järgmiselt: I kategooria – 25 liiki, II kategooria – 59 liiki, III kategooria – üheksa liiki. Seniste kaitsealuste samblike liikide kaitse alt väljaarvamist või kategooriate alandamist uuringu tulemuste põhjal teadlased põhjendatuks ei pea. Uuringu tulemusel lisandus näiteks pits-kõrvsamblik ohustatud liikide hulka, kuigi varem oli ta loetletud soodsas seisundis liikide hulka.

Kõige enam vajab kaitset metsasamblikke, kokku 53 liiki. See on seletatav asjaoluga, et metsasamblikke leidub Eestis kõige rohkem, kuid samas on nad eriti tugevasti ohustatud, kuna metsaraie surve on viimased 20 aastat olnud Eestis kõrge.