Euroopa Liidu koroonajärgse taastefondi raha, mille väljakuulutatud eesmärk oli toetada liikmesriikide majandust ja soodustada rohelist üleminekut, on viimaks Poolasse jõudmas. Raha oli seni ELi poolt külmutatud, viidates vaidlustele Poola õigusriigi olukorra üle. Suur osa sellest võib aga kuluda tuuleturbiinide ostmiseks Saksamaa suurfirmalt Siemensilt.
Probleemid taastefondi rahastusega tekkisid pärast pingelisi vaidlusi seoses Poola õigusreformidega, mida Euroopa Liit pidas ohuks sõltumatule kohtusüsteemile. Tollase valitsuse ja Euroopa Liidu vahelised vastuolud viisid taastefondi maksete külmutamiseni, mis tekitas ka küsimusi Poola suveräänsuse ja Euroopa Liidu föderaliseerumise kohta.
Pärast valimisi Poolas teatas Euroopa Komisjon ootamatult, et taastefondi rahalised vahendid avatakse enne uue valitsuse ametisse asumist. See otsus tekitas palju küsimusi, kuna uus valitsuse seisukoht oli alles kujunemisjärgus. Üks võimalik põhjus võib olla majanduslik.
Avanenud rahalised vahendid suunatakse peamiselt “rohelisele energiale” üleminekuks, keskendudes eriti tuuleenergia valdkonnale. Poola plaanib sellega moderniseerida oma energiasektorit ja kohanduda Euroopa rohelise energia trendidega. Kuid suur küsimus seisneb endiselt selle mõjus Poola keskonnale ja majandusele, ning kuidas see tasakaalustub Euroopa Liidu survega.
Siemens, üks Saksamaa majanduse alustalasid, mängib selles loos olulist rolli. Taastefondi raha suunatakse suuresti uutele tuuleenergia projektide, eriti tuuleturbiinide ostmiseks. See on osa laiemast trendist, kus taastuvenergiaga seotud ettevõtted saavad suurt tähelepanu ja rahalist tuge. Siemensi osalus on aga pälvinud tähelepanu mitte ainult positiivses valguses.
Hiljutised raportid näitavad, et Siemens Energy, mis tegeleb tuuleenergia tootmise ja arendusega, on sattunud tõsisesse kriisi. Ettevõte seisab pankroti äärel, kuna tema tuuleturbiine valmistava tütarettevõtte maine on kõvasti kannatanud tehniliste probleemide, kaebuste ja lepinguliste trahvide tõttu.
Kui Poola teeb olulisi investeeringuid Siemensi energiaettevõtetesse, eriti tuuleenergia valdkonnas, siis võib süveneda ka riigi majanduslik sõltuvus Saksamaast. Siemensi projektide edukus või ebaedu võib sel juhul otseselt mõjutada Poola majandust, eriti kui need projektid moodustavad olulise osa riigi energiasektorist.
Kui Siemensi või teiste suurettevõtete investeeringud kujunevad mõjukaks majandusteguriks, võivad ettevõtete huvid mängida üha suuremat rolli poliitilistes otsustusprotsessides. Valitsus võib olla motiveeritud tegema poliitilisi otsuseid, mis soodustavad suurfirmade ärihuve ja tagavad nende jätkuva investeerimise Poola majandusse.
Suurtel rahvusvaheliste ettevõtetel, sealhulgas Siemensil, on tihti ressursse lobitööks ja mõjuvõimu kasutamiseks poliitiliste otsuste kujundamisel. Kui Siemens soovib saavutada soodsaid tingimusi või toetust teatud poliitiliste küsimuste osas, võib ettevõte kasutada oma majanduslikku mõjuvõimu, sealhulgas võimet pakkuda töökohti ja investeeringuid.
Kui Siemensi ärihuvid on seotud Euroopa Liidu projektide või rahastamisega, võib ettevõte mõjutada ka Poola suhtumist ELi poliitikasse. Sõltuvus ELi rahastamisest võib tuua kaasa surve järgida ELi suuniseid ja nõudeid, mis omakorda võib mõjutada riigi sise- ja välispoliitikat.
