Riigikogu menetluses on hetkel kaks põhiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on võtta hääleõigus Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel. Olukord on eriti oluline, kuna põhiseaduse muudatus on suunatud rakenduma juba järgmise sügise kohalikel valimistel. Määramatust tekitab aga küsimus, kas halli passi omanikud ehk kodakondsuseta isikud säilitavad hääletamisõiguse või mitte.

Koalitsiooni eelnõu, millele on oma panuse andnud sotsiaaldemokraadid, jätab hääleõiguse alles ka kodakondsuseta isikutele. Vastupidiselt toetab opositsiooni eelnõu valimisõiguse äravõtmist ka halli passi omanike käest. Nii Isamaa esindajad kui ka erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) on valitsuse eelnõu suhtes kriitilised. ERK liige Henn Põlluaas ütles ERR-ile, et koalitsioon on teinud „äärmiselt lubamatu“ poliitilise järeleandmise, säilitades hääleõiguse kodakondsuseta isikutele.

„Kahtlemata tuleb ära võtta valimisõigus kolmandate riikide kodanikelt – Venemaa ja Valgevene kodanikelt. Aga täpselt samamoodi ka mittekodanikelt,“ rõhutas Põlluaas, viidates, et kompromiss sotsiaaldemokraatidega on lubamatu. Tema sõnul ei tohiks teha erandeid, mis jätaks kodakondsuseta isikutele võimaluse mõjutada kohalike omavalitsuste poliitikat.

Põhiseaduse muudatus vajab nelja-viiendiku häälteenamust ehk vähemalt 81 häält Riigikogus. Arvestades, et eelnõud on saanud tugeva vastukaja nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poolt, kujuneb lõplik otsus ja häälte jaotus lähinädalatel määravaks. Põlluaas lisas, et kuigi ERK-l ei ole Riigikogus oma fraktsiooni, kavatsevad nad seista kindlalt valimisõiguse piiramise eest kõigile kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele.

Seega võib Riigikogus oodata tuliseid vaidlusi küsimuses, kas halli passi omanikud peaksid säilitama hääleõiguse või mitte, eriti olukorras, kus mittekodanike osalus kohalike omavalitsuste valimistel on kujunenud lahknevate väärtushinnangute proovikiviks.