28. augustil peetud liturgial Moskva Kremli Taevaminemise katedraalis kuulutas Vene õigeusukiriku pea patriarh Kirill, et peab kõiki “endisi Nõukogude Liidu vabariike”, sealhulgas Eestit, vaimselt endiselt Venemaa osaks. Patriarh rõhutas, et poliitilised piirid “postsoveti ruumis” ei mõjuta Vene õigeusukiriku vaimset ja kanoonilist terviklikkust.
“Meie jaoks ei ole poliitilisi piire, sest me oleme kogu Vana-Venemaa kirik ning Kiiev, Minsk ja teised vabariikide pealinnad on olulised vaimsed keskused,” sõnas patriarh Kirill, kelle sõnavõtu avaldas kiriku ametlik koduleht. Ta lisas, et Moskva patriarhaadile alluvad kirikud, mis tegutsevad nendes riikides, ei lahku tema kanoonilisest alluvusest, hoolimata poliitilisest või majanduslikust survest.
Patriarh Kirilli seisukoht on teravas kontrastis nende riikide suveräänsusega, kus Moskva patriarhaadi kirikud tegutsevad, sealhulgas Eestis. Eestis on õigeusk tähtsal kohal, kuna 2021. aasta rahvaloenduse andmetel kuulub ligikaudu 16 protsenti elanikest õigeusku, olles tugevalt esindatud just kohalike venelaste seas. Kuigi suur osa eestlastest kuulub Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse, mis allub Konstantinoopoli patriarhaadile, on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik suurema liikmeskonnaga ja allub otseselt patriarh Kirillile.
Kirill, kes on tihedalt seotud Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, rõhutas oma sõnavõtus ka õigeusukiriku ja Venemaa poliitilise juhtkonna koostöö olulisust. “Vene õigeusukirik on ainus institutsioon, mis ühendab Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja teisi postsoveti riike,” märkis Kirill, lisades, et just selle tõttu on kirik tugeva kriitika ja rünnakute all.
Kirill rõhutas, et Venemaa on hoolimata välissurvetest, sanktsioonidest ja sisepoliitilistest raskustest suutnud areneda ja tugevneda. Ta kiitis president Putini ja tema meeskonna saavutusi, öeldes, et nende edu toetab rahvas ja kirik. “Meie kirik palvetab presidendi ja võimude eest, et lahendada probleemid, mis on tekkinud ajaloolise Venemaa territooriumil,” lisas ta.
Kirill nimetas ka Ukrainas toimuvaid sündmusi rahutuseks, süüdistades välisjõude nende õhutamises. Patriarhi sõnul seisavad Vene õigeusukiriku vaimulikud ja kogudus Ukrainas raskustes vastu ning säilitavad oma vaimset ühtsust.
See sõnum rõhutab veel kord Vene õigeusukiriku ja Venemaa poliitilise võimu tihedat läbipõimumist ning nende ühtset ideoloogiat, mis püüab säilitada mõjuvõimu Nõukogude Liidu kommunistliku diktatuuri alt vabanenud maadel.
