Võro keele iistkõnõlõja Hipp Saar kutsub oma Facebooki-lehel üles teada andma, kui keegi tunneb ära 1957. aastal Põlva rajooni ajalehes Koit nimetatud neiu Helve. Tartu Ülikoolis õppinud Helve naelutati õnnetul kombel avalikult häbiposti selle eest, et julges oma sõbrannaga kontserdi ajal kõneleda võro keeles.
Nõukogude okupatsioonivõim võitles avalikult keelemurrete ja eriti lõunaeesti keele kasutamise vastu, kuulutades selle väljasuremisele määratud keelekujuks. Põlva Rajooniraamatukogu juhataja ning hilisem Nõukogude pedagoogikateadlane Milli-Irene Pedajas kutsus ajalehes Koit otsesõnu üles murdekeelt välja juurima: “Liikudes Põlva rajoonis ja üldse Lõuna-Eestis, ei jää kellelegi saladuseks murdekeele olemasolu. Seoses sellega on näha, kui palju on kultuuritöötajail ja pedagoogidel teha selle väljajuurimisel.”
Pedaja sõnul oli suureks probleemiks, et ka Lõuna-Eesti õpetajad rääkisid murdekeeles ja lubasid tunniväliselt seda teha ka lastel. “Kõigile pedagoogidele-keeleteadlastele on teaduslikult selge, et murdekeel on määratud keele kujunemise protsessis väljasuremisele, kuid seda ei ole pedagoogid-keeleteadlased suutnud selgeks teha ei oma kolleegidele, oma kasvandikele ega ka iseenesele,” tõreles Pedajas leheveergudel.
Eriliselt pahandas kommunistlikku pedagoogi juhtum kellegi neiu Helvega, keda Pedajas pidas vajalikuks avalikult noomida ja häbistada. “Kui lapsed koolis on omandanud kirjakeele ja on juba harjunud seda kasutama, siis ei peaks keegi Põlva rajooni elanikest häbi tundma ühe või teise isegi haritud või ülikoolis käiva modernse neiu või noormehe pärast, kes vaatamata oma haridusele ei ole suutnud oma emakeelt selgeks õppida ja räägib kontserdi ajal(!) murdekeeles oma sõbratarile kursusekaaslasest Igorist, kes juba ammu ei kurameeri enam sellega, kellega teine teadis teda kurameerivat,” kirjeldas pedagoog arvatavasti kultuurimajas pealt kuuldud eravestlust.
Nõukogude haridustöötaja silmis oli tsiviliseeritud kodaniku jaoks võro keele pruukimine kõikjal välistatud. “Samal ajal tahtis neiu Helve endast jätta haritud ja kultuurse inimese muljet,” ironiseeris ta. “Selliseid nagu neiu Helve, võib rajooni kultuurimajas ja veel rohkem rajooni rahvamajades leida üsna palju ja nende pärast tuleb ka teistel peale minu punastuda.”
Tänu lõunaeestlaste visadusele ja sügavale pärimuskihile ei õnnestunud kommunistidel võro keelt hävitada ning taasvabanenud Eestis on tekkinud tugev liikumine võro identiteedi kaitseks. Üks selle praeguseid eestvedajaid, Võrokeste Kongressi vanematekogu liige ja ajalootudeng Hipp Saar on asunud Helvet otsima, et ajaloouurimuse kaudu okupatsioonivõimu ülekohus heastada. Saar kirjutab magistritööd võro keele hääbumisest okupatsiooniaja tingimustes.
