Nädala pärast kogunevad Toompeale õpetajad ja päästjad, et avaldada ühiselt meelt konkurentsivõimelise palga nimel. Ametiühingute sõnul pole valitsus nendega sisulist dialoogi pidanud ega töötajate muresid piisavalt tõsiselt võtnud.

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu juht Kalle Koop ütles, et valitsus otsustas iseseisvalt eraldada siseministeeriumile palgatõusuks 28,9 miljonit eurot, kuid päästjate ettepanekuid ja vajadusi ei arvestatud. „Päästjatel ei ole endiselt kindlustunnet, et lähiaastatel oleks võimalik jõuda vähemalt Eesti keskmise palgani,“ selgitas Koop, rõhutades, et siseturvalisuse probleemide sügavust ei ole mõistetud.

Sarnast pettumust väljendavad ka õpetajad. Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri märkis, et valitsus on küll lubanud 2026. aastaks 8,2-protsendilise palgatõusu, kuid seegi ei vii magistrikraadiga õpetajate palka riigi keskmisele tasemele. „Meie ettepanek oli, et riigi eelarvestrateegias oleks selge plaan ka 2027. ja 2028. aastaks. Praegu seda kinnitust ei ole, mis tähendab, et palgad võidakse uuesti külmutada,“ hoiatas Voltri.

Meeleavaldus toimub 9. oktoobril kell 9.30–11.00 Riigikogu ees. Sellele eelnes juba septembri alguses Stenbocki maja ees korraldatud protest, kus päästjad, politseinikud, päästekorraldajad ja õpetajad nõudsid õiglast palka avaliku sektori töötajatele.

Siseminister Igor Taro (Eesti 200) kinnitas, et on olnud ametiühingutega kontaktis ning tunnistas, et palk on eesliini töötajate jaoks teravaim probleem. Samas viitas ta, et riigi rahalised võimalused seavad piirid. Valitsuserakondade kokkulepe suurendada haridus-, kultuuri- ja sisejulgeolekutöötajate palku umbes 10 protsenti jätab aga ametiühingute hinnangul probleemid lahendamata.

Õpetajatel ja päästjatel on valitsusele ühine sõnum: kui koalitsioonierakonnad ei loo pikaajalist ega siduvat plaani palgatõusuks, jäävad Eesti turvalisus ja haridusvaldkond alarahastatuks ning töötajad sunnitakse jätkuvasse ebakindlusse. Sellega meeleavaldajad ei lepi.