Bahmuti ja Robotõne rindelõikudel on Ukraina väed teinud edusamme, üritades lõigata ära Vene vägedele olulisi ühendusteid. Samas on teateid ka järjest suurematest kaotustest mõlemal poolel. Venemaa on koondanud tugevad väed Donetski lähedal asuva Avdijivka ründamiseks ja avaldab seal ukrainlastele tugevat survet. Ukraina aga on edukalt laiendanud sillapead Dnepri jõe idakaldal.
Ukraina teeb edusamme Bahmutist lõunas Andriivka piirkonnas asuvast raudteetammist ida pool, liikudes Odradivka suunas, kus saavutati umbes 1000 meetri ulatuses edasiminek. Lõuna pool on tulised lahingud Zelenopillja piirkonnas. Ukraina 28. mehhaniseeritud brigaad püüab liikuda lõuna poole, et ohustada Vene vägede tagalat Kurdjumivka idaküljel.
Avdijivka rindelõigus jätkavad venelased õhurünnakute toel rünnakuid kõrgediku 230 suunas, mis on tegelikult tööstuslik tuhamägi. Üleeile tungisid venelased kaugemale põhja poole Stepovest loodes asuva raudteetammi suunas. Ala Krasnohorivkast kuni kõrgendiku 230 tipuni on eikellegimaa, mida katab Ukraina suurtükituli ja kuhu venelased suunavad pidevalt lisavägesid peaaegu katkematutes rünnakulainetes. Ukraina suurtükituli teeb väga raskeks Vene jõudude edasiliikumise. Kuid ka ukrainlased maksavad selles lahingus kõrget hinda: mitmed Ukraina kaitsepositsioonid on täielikult hävitatud Venemaa päevadepikkuste õhurünnakute ja suurtükitule tõttu ning maastik ja Vene õhuvõim takistavad Ukrainal läbi viimast edukaid vasturünnakuid.
Avdijivka asub 22 kilomeetri kaugusel Donetski keskusest, mistõttu see kujutab endast otseselt olulist ohtu Vene vägede peamisele tugipunktile okupeeritud territooriumil. Avdijivka on tugevalt kindlustatud juba alates sõja puhkemisest 2014. aastal.
Robotõne-Verbove-Novoprokopivka rindelõigul on Ukraina oma väed ümber grupeerinud ja näib olevat taas rünnakul, seekord suunaga Kopani poole. Ilmselt kasutades varahommikust udu ja tugevat suurtükitoetust surus jalavägi edasi pikal Vene kaitseliinil, mis ümbritseb seda küla põhjast ja läänest. On ka uusi teateid Ukraina rünnakutest ida suunas Novoprokopivka poole ja domineerivatele kõrgendikele veelgi ida pool. Udu on Ukraina taktikale vaenlase positsioonide ründamisel ideaalne ilm: see muudab droonid ja vaatluskaamerad kasutuks ning varjab sõdureid, kui nad puhastavad miinivälju ja lähenevad vaenlasele, samal ajal takistamata Ukraina suurtükiväel sihtida valitud geograafilisi koordinaate.
Ka sellest rindelõigust tuleb teateid Ukraina suurest kaotustest suviste pealetungioperatsioonide käigus. Näiteks on 47. mehhaniseeritud brigaad kandnud nii suuri kaotusi jalaväes, et hiljuti oldi sunnitud tankitõrje ja miinipildujate operaatorid jalaväelastena eesliinile tooma. Lisaks on soomustamata veokite kaotused jõudnud tasemeni, kus väed pidid laskemoona toimetama ettenihutatud ladudest eesliinile käsitsi. Seda loodab Ukraina leevendada pidevalt uusi üksusi formeerides: need ei tegutse mitte ainult strateegilise reservina, vaid neid on hiljuti kasutatud ka purustatud üksuste asendamiseks, võimaldades viimastel puhata, ümber korraldada ja taastada oma lahinguvõime. Räsitud 47. brigaadil aga ei vedanud: see viidi lõunapoolsest Zaporižžja piirkonnast “suhteliselt vaiksesse” sektorisse Avdijivkast põhja pool, kuid sinna saabudes sattus ta kohe jälle suurde lahingusse.
Hersoni piirkonnas ületas Ukraina üksus Dnepri jõe Podstepne lähedal ning lõikas käigult läbi maanteeühenduse Kozatši Laheri ja Poima asulate vahel. Nende Ukraina eelüksuste eesmärk tundub olevat teha ruumi rasketehnika paigutamiseks sillapeale. Venemaa ründab sillapead õhust ja suurtükitulega. Sellegipoolest jätkavad ukrainlased visalt sillapea laiendamist ning ohustavad Venemaa kaitseliine Dnepri deltas Poima ja Pištšanivka külade juures. Venelased pole suutnud oluliselt takistada Ukraina relvajõudude varustuse toomist Dnepri delta saartele. Venemaa toob piirkonda uusi, hästi varustatud, kuid vähe kogenud väeosi.
Lisaks on Ukraina moodustanud eraldi “Siberi” pataljoni Vene kodakondsusega vabatahtlikest, kusjuures see koosneb peamiselt jakuutidest ja burjaatidest.
