Kirjanik Mihkel Mutt käsitleb ERR-i arvamusportaalis president Alar Karise laulupeol peetud kõne, mis pälvis mitmelt poolt rahvuslaste kriitikat vähese julguse tõttu kõneleda eestlastest kui rahvusest. Muti sõnul on laulupidu eestlaste põhirituaal, kus tullakse kokku ja elatakse viivuks läbi oma rasket minevikku, et sellest ammutada uut elujõudu.

Mutt viitab, et tänapäeva massikultuuri tingimustes on otsesõnu rahvusest rääkimine hädavajalik: “Kogu elu on muutunud valjumaks ja krellimaks, pooltoonide mõistmine kahaneb. Sügavat rahvuslikku silmavaadet või sinimustvalget käepigistust ehk ei märgata, ridade vahel peidus olevat ähvardab oht tähelepanuta jääda.”

Vaadeldes argumente rahvusest otsesõnu rääkimise poolt ja vastu, jõuab Mutt välja võimaluseni, et laulupidu võidakse Euroopa Liidu survel tulevikus keelata, kuna see õhutavat “rahvusvaenu ja rivaalitsemist”. “Me näeme, kuidas viimastel aastatel on lääne poolt tulnud korraldusi, mis oleks mõne aja eest tundunud võimatud,” viitab Mutt nähtavasti Euroopa Liidu kliimapoliitikale, LGBT-agendale ja sõnavabaduse piiramise katsetele. “Ka äsjaste absurdsevõitu seaduste järele ei olnud karjuvat vajadust,” jätkab kirjanik. “Pealegi võivad mõned valvsad ja vaevatud kaasmaalased selle teema ise suure kella külge panna ja siis võivad mingid seadused ikkagi tulla.”

Laulupeol rahvusest kõnelemist peab Mutt eriti oluliseks noorte jaoks, kes kasvavad üles lääneliku massikultuuri surve all. “Võib ka arvata, et suurele osale uutest põlvkondadest muutub laulupidu üha rohkem toredaks suviseks stiilipeoks,” muretseb ta. “Seepärast peaks selle eeskavas laulule ja tantsule olema toeks tugev ideeline narratiiv, eeskätt võimas rahvuslik jutlus, mis rituaali aluseks olevat müüti aktiveeriks.”